reede, 21. detsember 2012

pühapäev, 9. detsember 2012

Eksamikünniseks peaks olema alates 2014.a. üks punkt

23. novembri Õpetajate Lehes kirjutas Agu Ojasoo mõtlemapaneva loo «Miks me kardame uut eksamikünnist?». Olen temaga ühte meelt – õpilaste klassist klassi lohistamisest ja eksamitulemuste kiirest «korrigeerimisest» tuleb lahti saada.

Ametlikke materjale lugedes selgub, et selles suunas ka liigutakse. Kui 2010. aastal kehtinud gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) oli veel kirjas, et riigieksami mitterahuldava tulemuse korral tehakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel kohe koolieksam, siis praegu kehtivas GRÕK-is pole sellest enam ridagi. Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel küsitakse, mis saab 10. klassi õpilasest, kes 2014. aasta kohustuslikul matemaatika riigieksamil läbi kukub. Ministeeriumi vastus on, et sel juhul tuleb eksam uuesti sooritada, kuid õpilane saab soovi korral valida senise laia matemaatika eksami asemel kitsa.
Eksami kiirkorras korrigeerimine tundub olevat seega välistatud, kuid sellega ei ole probleemid lahendatud. Kui eksami soorituse piir nihutati 50 protsendile, rõõmustasid paljud – lõpuks ometi lõpeb poolmuidu läbisaamine. Paraku on sellel kuldselt läikival medalil ka pahupool.

50 protsenti ei tõsta taset

Kuna 2014. a kevadel sooritavad kõik õpilased matemaatikaeksami, siis on minul ja paljudel kolleegidel lihtne küsimus: kas on analüüsitud, mis juhtub, kui jäädakse nõude juurde, et eksami sooritamiseks on vaja saada 50 protsenti maksimumtulemusest. Haridusministeeriumist sain sellise vastuse: «Oleme ette valmistamas lähteülesannet matemaatika riigieksamite tegemiseks ning selle üks osa on oodatava tulemuste jaotuse kirjeldamine.»
Seega võime praegu vaid ennustada, missugune on tulevase matemaatikaeksami oodatav tulemus. Vastust sellele küsimusele ei oota üksnes matemaatikaõpetajad, 50 protsendi piir tekitab probleeme ka eesti keele ja võõrkeele eksamil. Eksami edukalt sooritanute arvu suurendamiseks võib koostada lihtsamad eksamiülesanded, muuta saab ka hindamisjuhendit, ja seda ikka nii, et lubatakse 30 ortograafiaviga senise 11 asemel jne. Kuid see pole väljapääs.
Esiteks ei kõlba paroodiaks muudetud riigieksamid oma ilustatud tulemustega enam ülikoolidele, sest suur hulk lõpetajatest saab 80−100 punkti ka kehvade teadmiste korral. Samuti ei saa sellise eksami puhul adekvaatset infot selle kohta, missuguseid muudatusi tuleks õppekavas teha.
Haridusministeeriumi vastus minu küsimusele oli selline: «On loomulik, et õppekavale vastav eksam, mille lävend on 50%, on normintellektiga õpilasele, kes õpib gümnaasiumis, jõukohane. /- – -/ Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ei ole õpitulemuste välishindamisel eesmärki olla ühildatud ülikooli sisseastumiseksamiga. Kahtlemata tähendab punkti­skaala tihendamine mõningast kadu informatsioonis. Teine võimalik arengutee on lävendi kaotamine ja riigieksamitele just sisseastumisfunktsiooni andmine.»

Kõik ei astu ülikooli

Meil on valida kahe variandi vahel: jätta 50 protsendi künnis kehtima ning helpida siis üheskoos seda suppi, mida eksamikatlad 2014. a kevadel keedavad, või teha põhimõttelised muudatused PGS-is ja GRÕK-is ning alandada eksamikünnist.
Kui eelmise sajandi lõpus kõlbas hindepiiriks üks punkt, siis kõlbab see ka nüüd ja seda teed tulebki minna. Sel juhul langeb ära küsimus koolis tehtavast korduseksamist, sest null punkti puhul on tegemist nii lootusetu juhtumiga, et seal ei päästa ka järeleksam. Kui üks punkt tundub liiga vähe, võib jätta piiriks 20 punkti, nagu seni.
Kui hindepiir on üks punkt (või 20 punkti), pole vaja riigieksamikorraldust oluliselt muuta. Õpilastega, kes saavad eksamil 20−49 punkti, ei juhtu midagi halba, sest enamik neist soovib õppida edasi kutsekoolis erialal, kus nõutakse keskharidust – ülikooli nad ei püri. Et gümnaasium pole mõeldud üksnes ülikooli astujatele, on fikseeritud ka GRÕK-is, kus on kirjutatud: «Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.»

Kohustus huvi ei suurenda

Hetkel, kui tekkis saatanlik mõte teha matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks, ei osatud ilmselt võimalikke probleeme ette näha. Aga oleks pidanud nägema, sest selleks ongi ministeeriumis analüütikud ja igat sorti nõunikud. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus mõni matemaatikaõpetaja lausa keeldub gümnasiste õpetamast, sest isegi humanitaarkalduvustega õpilaste kitsa matemaatika kursus on praeguse napi tundide arvu juures riigieksamil 50 protsendi saavutamiseks liiga raske.
Tallinna reaalkooli õpetaja Villu Raja väitel on sama lugu laia matemaatikaga ning ta mõistab väiksemate koolide õpetajate stressi. «Olgem ausad – see, mida nüüd nimetatakse laiaks matemaatikaks, on keskmisele õpilasele ikkagi väga-väga raske,» räägib Raja (PM 11.09). Kui nüüd mõni tiheda konkursisõela läbinud õpilasi õpetav kolleeg imestab, milles küsimus – 50 protsenti on ju käkitegu −, siis soovitan tal mõni aeg tavalises koolis gümnasiste õpetada.

Soovitan tõsiselt kaaluda ka seda, kas kõik gümnasistid ikka peavad matemaatika riigieksami tegema. Ma ei usu, et kohustuslik riigieksam tekitab kõigis õpilastes enneolematu huvi matemaatika vastu. Ka kaks matemaatikaeksamit pole lahendus. Esiteks pole otstarbekas kütta eksamikatelt viiesajastega ajal, mil hariduses loetakse iga senti. Teiseks piisaks matemaatikas nõrgematele õpilastele kutsekooli astumiseks täiesti koolieksamist, kui teha see kõigis koolides ühtsete materjalide alusel, nagu tehti vanasti. Piisab ülesannetest, üksikasjalikust hindamisjuhendist ja ruudulisest paberist ning eksamitööd parandatagu koolis. Valikuliselt võib Innove ekspertide komisjon parandatud eksamitööd ka üle vaadata.

esmaspäev, 5. november 2012

XXXIX üleriigilised matemaatikaõpetajate sügispäevad Haapsalu 9.- 10. november 2012


Ajakava

Reede 9. november
10.00 – 11.00        Registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 14.00        Avaistung
11.00  Avasõnad ja tervitused    -      Lääne maavanem Innar Mäesalu  ja  HKHK direktor  Ingrid Danilov
11.30   Tõnu Kollo                         -     TÜ matemaatika-informaatikateaduskond täna
11.50   Hannu Korhonen              -      Laste ja täiskasvanute matemaatika oskustest Soomes
12.35   Ain Tõnisson                     -      Kitsast ja laiast matemaatikakursusest 
13.00   Ülle Kikas                          -      Kooli statistikahariduse uuendamisest
13.35   Kait Kleemann, Jüri Kurvits - Õpilaste lahendusstrateegiad proportsionaalse mõtlemise ülesannetes
14.00 – 15.00     Lõunasöök, pildistamine

15.00 – 17.05     Paralleelistungid


Aula
15.00 Sirje Pihlap, Pille Pärn - Matemaatikaõpetajate ja koolide valmisolekust IKT võimaluste kasutamiseks vastavalt uue   õppekava nõudmistele
15.20  Daire Krabi - Loodusainete ja matemaatika integratsiooniprojekt LooMa
15.40
  Kadri Paberits, Tiiu Kaljas  - Hinnanguline arvutamine  
Loengusaal
15.00 Hilja Afanasjeva - E-õppest TÜ Teaduskoolis
15.20 Margit Arro - Matemaatika arvuti abil
15.40 Marina ja Jüri Kurvits - Õpilaste teadmiste ja oskuste omandamine veebipõhise ühistöö kaudu


Aula
16.00  Kristjan Korjus  -  Uuest matemaatika veebilehest
16.20  Deivi Taal             -  Matemaatika katsetöö kevadel 2012 – ootused ja tegelikkus
17.10  Ringkäik kutsehariduskeskuse õppehoonetes
20.00  Õhtusöök 

 Laupäev 10. november

9.00 – 11.00  Paralleelistungid

Aula
9.00 Elts Abel, Indrek Zolk, Raili Vilt - Kahest gümnaasiumi valikkursusest matemaatikas
9.40 Kadri Veider - Matemaatika osakaal kõrgkoolide bakalaureuseõppe õppekavades
Aula
Arvutiklass 1        
9.00 Tiit Lepmann - Ruumigeomeetria dünaamiliste slaidide konstrueerimine GeoGebra programmiga
9.40 Liisi Reemets, Tiit Lepmann - PISA, Põhikooli riikliku õppekava ja õpetajate taotlused matemaatikaõpetuses

Arvutiklass 2
9.00 Janika Kaljula - Kuidas T-algebra aitab õpetajal aru saada, milliseid vigu õpilased teevad
9.40 Epp Vaidre - Interaktiivse tahvliga seotud eelised ja probleemid, tajutuna kahe reaalainete õpetaja poolt


Aula
10.00 Tõnu Kollo                              -       Kokkuarwamisest liitmiseni
10.20 Anu Palu, Ines Kerikmäe     -      Teises kooliastmes saavutatud matemaatikapädevus ja õpetajate arvamused pädevuse parandamise võimalustest
10.40 Sirje Pihlap,  Sirje Sild, Kristi Kreutzberg   -  Märka matemaatikat enda ümber

11.05 – 11.30        Kohvipaus

11.30 – 13.00        Lõppistung
11.30  Targo Tennisberg                 -              Mis sellest matemaatikast kasu on?
12.05  Viljar Aro                               -              Uurimistööde praktilistest kogemustest Saaremaa Ühisgümnaasiumis
12.40  Hannes Jukk, Liisa Vals     -              Puu kõrguse mõõtmine
13.00 – 14.00   Päevade lõpetamine, lõunasöök 
14.00  Iloni Imedemaa, Haapsalu piiskopilinnuse ja  rannapromenaadi  külastamine 

esmaspäev, 29. oktoober 2012

Tiigrihüppe Sihtasutuse juba traditsiooniks saanud e-õppematerjalide konkursi „Täna samm, homme teine“ võitis Paikuse põhikooli õpetaja Anne Kalmus tööga „Matemaatika veebivihik 2. klassile ja

kolmanda koha pälvis Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa veebipõhise materjaliga „Matemaatika videotunnid 9. klassi lõpetajale“.
PALJU ÕNNE!



neljapäev, 18. oktoober 2012

laupäev, 13. oktoober 2012

Kutse konverentsile


Oled oodatud Eesti Õpetajate Liidu 95. sünnipäevale pühendatud konverentsile.

MIS:                „Õpetajatöö - üksi või üheskoos”
MILLAL:         23.-24. oktoobril 2012
KUS:                Viimsi Koolis

Esimesel päeval vaatame kes? kus? kellega? 
Teisel päeval kuhu? kuidas? millega? 

Kava  ja registreerimine siin.

Registreeri nädala jooksul (18. oktoobriks).

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

reede, 5. oktoober 2012

teisipäev, 2. oktoober 2012

Matemaatikaõpetajate sügispäevad



Kutsume teid 9.-10. novembril osalema matemaatikaõpetajate 39.sügispäevadele Läänemaale.
Kogu tegevus toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses (Ehitajate tee 3  Uuemõisa Ridala vald).
Registreerimine Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kodulehel www.hwg.edu.ee  

REGISTREERIMISE VIIMANE KUUPÄEV ON 2. NOVEMBER 2012

Päevakava

9. november
10.00-11.00 saabujate registreerimine ja hommikukohv
11.00 Sügispäevade avamine ja tervitused
11.30 -14.00 ettekanded
14.00-15.00 Lõuna
15.00-17.00 Ettekanded jätkuvad
Iloni Imedemaa külastus (kui soovijaid on vähemalt 10 inimest - Grupipilet 23 eur  (10 inimesest pluss üks tasuta saatja)
Bussid ööbimiskohtadesse ja Iloni Imedemaale
20.00 „Õhtukollokvium“ koos kohalike esinejatega
23.00 sõit ööbimiskohtadesse
10. november
9.00-11.00 Ettekanded
Kohv
11.30 -13.00 Ettekanded – paneelid jms
13.00 lõpetamine ja lõuna
14.00 ekskursioon  Haapsalu Piiskoplinnusesse ( a’ 2 eurot)  kui soovijaid on  ) või jalutuskäik Promenaadil
 

pühapäev, 30. september 2012

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“

Pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT:  „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“
30. september 2012

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.
Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.
Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm. Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik.
Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele. Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.
Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi  riiklike õppekavade üldosades määratud õppe-  ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

PS. Palume antud teema käsitlemisel enda häid kogemusi, tunnikavasid, ülesandeid või arutelupunkte ja -küsimusi omavahel või meiega, et saaksime need teistele abiks ning innustuseks üles panna.
Kaunist sügist ja kõike kaunist soovides,
Margit Timakov


EMS KMÜ koolitusreis

Tartu - Tallinn - Helsingi - Naantali - Turu - Tikkurila - Helsingi - Tallinn - Tartu
23. - 25. september

1. päev
Alustasime oma reisi kell 4.00 Tartust
ja jätkasime Viking Line`i  laevaga kell 08.00 Tallinnast.
Helsingi Katajanokka terminaali jõudsime kell 10.40, kus ilm oli pilves ja vihmane.
Aga ega see meid ei heidutanud.
Istusime taas bussi ja vurasime Naantali poole.
Naantlis tegime jalutuskäigu Soome presidendi suveresidentsi Kultaranta pargis.
Õhtuks saabusime Turusse, mis asub Aura jõe kaldal ja on tuntud kui Soome esimene pealinn, ning riigi üks vanemaid linnu, sadamalinn, jõululinn... 
Külastasime 1280-ndatel ehitatud Turu kindlust ja heitsime pilgu 700-aastasesse Turu toomkirikuse, mis on Soome luteriusu kirikute peakirik ning rahvuslik pühakoda.
2.  päev
Külastasime Turun Normaalikoulu.
 

Kooli rektor andis meile põhjaliku ülevaate Soome haridusüsteemist ja Turun Normaalikoulu'st.
Seejärel osalesime erinevates matemaatika tundides ja vestlesime matemaatikaõpetajatega.
Õhtul sõitsime Turust Vantaasse.
3.päev
Külastasime Lumon Lukio kooli.

Ka siin andis koolijuht põhjaliku ülevaaate kooli tegemistest, eksamite korraldamisest ja saime teada, et valmistumisel gümnaasiumisse astumiseks võivad soome õpilased õppida täiendavalt kuni kaks aastat nn. 10. klassis.
Hiljem tegime ringkäigu koolis ja külastasime erinevaid ainetunde.
Tegime ka jalutuskäigu kooli kõrval olevas pargis.

Õppereis oli väga huvitav ja hariv.
Suur-suur tänu korraldajatele! 
 

kolmapäev, 26. september 2012

Kursus "IKT kasutamine matemaatika õpetamisel"

On alanud registreerumine Tiigrihüppe SA poolt korraldatavale tasuta kursusele
"IKT kasutamine matemaatika õpetamisel".
Kursus on 20 tunnine. Sellest on 6 tundi auditoorset tööd arvutiklassis (üks õppepäev) ja 14 tundi iseseisvat tööd.
Materjalid on Tiigrimatemaatika MOODLE keskkonnas http://tiiger3.havike.eenet.ee/tiigrimatemaatika/.
Kursuse käigus
tutvume tehnoloogia kasutamise võimalustega matemaatika õpetamisel
vastavalt riiklikule õppekavale ja
loome
* õppealase kodulehekülje (kus saab loodavad õppematerjalid avaldada)
* tunni materjalid matemaatika õpetamiseks õpiprogrammi abil ja
veebipõhises keskkonnas oleva matemaatika vahendi abil
* avaldame loodud materjalid õppealasel koduleheküljel
* hindamismudeli ülesande hindamiseks.
Kõik osalejad saavad Tiigrihüppe tunnistuse
Kursus algab 30. novembril kell 12.00 - 17.00 Türi Põhikooli arvutiklassis ja
lõpeb Moodle keskkonnas 10.detsembril.
Kursusel võib osaleda ka ainult veebipõhises keskkonnas.

Registreerumiseks täida ankeet
http://bit.ly/registreeruminedigitiiger

Koolitaja on Laine Aluoja (Türi Põhikool, Tiigrihüppe SA).

EKISe konto olemsolul saab õpetaja ka ise kursusele registreeruda https://kis.hm.ee/.
("IKT kasutamine matemaatika õpetamisel" koolitaja Laine Aluoja)

laupäev, 1. september 2012

esmaspäev, 13. august 2012

GeoGebra algkursus Moodles



On alanud registreerumine Tiigrihüppe SA poolt korraldatavale tasuta e-kursusele"GeoGebra algkursus". Kursus toimub Moodle keskkonnas 17.09 - 31.10.2012. Koolitus on mõeldud II-IV kooliastme matemaatikaõpetajatele. 
Kursuse moodulid:
1. Programmi GeoGebra tutvustus
2. Dünaamilise slaidi koostamine 
3. Animeerimine
4. Interaktiivse töölehe koostamine
5.Versiooni 4.2 arvutialgebra süsteem
6.Tabelarvutuse ja joonisevälja  kooskasutamine

Kursuse maht on 20 tundi. Koolitaja on Sirje Pihlap (Tartu Ülikool, Tiigrihüppe SA).

Kursusele registreerumiseks palun saata e-kiri sirje.pihlap@gmail.com
Vajalikud andmed: 
nimi
kool
isikukood

EKISe konto olemsolul saab õpetaja ka ise kursusele registreeruda https://kis.hm.ee/.

neljapäev, 9. august 2012

Uus e-kursus!


Kuigi suvi veel kestab, tuleb vaikselt hakata sügise peale mõtlema. Tiigrihüppe SA toel on valminud matemaatikaõpetajatele mitmed e-kursused, mis aastal 2012 on õpetajatele ja koolidele tasuta. 

29. okt - 26. nov 2012 on võimalik osaleda põhikooli õpetajatele mõeldud  e-kursusel "Programm Wiris probleemülesannete lahendamisel".  Kursus toimub Moodle keskkonnas ja kursusel osalemiseks ei pea õpetaja tingimata olema eelnevalt tuttav Wirisega. Kursuse eesmärgiks on tutvustada õpetajatele mõningaid võimalusi Wirise mõistlikuks kasutamiseks matemaatika õpetamisel põhikoolis, samuti koos välja mõelda uusi võimalusi.

Kursuse moodulid:
1. Programmi Wiris lühitutvustus
2. Programmi Wiris kasutamisvõimalustest lähtudes ainekavast
3. Näiteid programmi Wiris kasutamisest matemaatikaõppes
4. Probleemülesanded programmi Wiris abil

Kursuse maht on 10 tundi. Koolitaja on Sirje Pihlap (Tartu Ülikool, Tiigrihüppe SA).

Kursusele registreerumiseks palun saata e-kiri sirje.pihlap@gmail.com
Vajalikud andmed: 
nimi
kool
isikukood

EKISe konto olemsolul saab õpetaja ka ise kursusele registreeruda https://kis.hm.ee/.

teisipäev, 12. juuni 2012

Kursused õpetajatele

Käivitusid Tiigrihüppe SA poolt rahastatavad veebipõhised koolitused.
Koolitusi viivad läbi tiigrimatemaatika koolitajad
Sirje Pihlap
Sirje Sild
Allar Veelma
Laine Aluoja
Marika Anissimov
Villu Kopli
Marit Kikas
Urve Pärnamaa
Malve Zimmermann
Kristiina Paunel
Koolituste toimuvad Moodle keskkonnas.
Kursuste tutvustused  leiate aadressil
http://tiiger3.havike.eenet.ee/tiigrimatemaatika/

kolmapäev, 6. juuni 2012

pühapäev, 22. aprill 2012

Eesti Matemaatika Päevad

Eesti Matemaatika Päevad (EMP) 2012 Vanaõue Puhkekeskuses
Vihi küla
Suure - Jaani vald
Viljandimaa 71411
toimuvad 27.-29.juunil 2012
ja on pühendatud Eesti Matemaatika Seltsi 25 tegevusaastale 1987 – 2012.
                                       
Kava:
1. päev -  kolmapäev, 27. juuni
14.00 - 15.00 saabumine, majutamine
15.00 - 15.30 tervituskohv
15.30 - 19.00 ettekanded
19.00 õhtusöök ja tutvumisõhtu, saun
 2. päev – neljapäev, 28. juuni
9.00 - 10.00   hommikusöök
10.00 - 13.00 ettekanded (4-6 tk)
13.00 - 14.00 lõuna
14.00 - 18.00 ettekanded (5-7 tk)
18.00 Õhtusöök, matk ja lõke
3. päev – reede, 29. juuni.
9.00 - 10.00 hommikusöök
10.00 - 13.00  ettekanded (4-6)
Lõpetamine, lõunasöök, lõpukallistused

NB!
Üleskutse ettekanneteks:
kõiki palutakse teha ettepanekuid esinemisteks ning teatada korraldajatele (andik@tlu.ee).
Oodatud on:
a) plenaarettekanneteks kõikidele huvitavad ja arusaadavad populaarteadus, metoodika- ja kooliprobleemid (matemaatikute, koolimatemaatikute, tegevõpetajate ettekanded)
b) matemaatika sektsioonis - ülevaated ja/või  aktuaalsed probleemid matemaatikast nn Tobiase printsiibi (75% materjalist olgu arusaadav 75% matemaatikutele) järgi;
c) matemaatika õpetamise sektsioonis - üldhariduskoolide, ametikoolide, ülikoolide probleemid
Osavõtumaksust (eelkalkulatsioon):
Ligikaudsed hinnad:
Ööbimine + hommikusöök: kämpingus 10 eu/öö; majas 17.50 eu/öö
Lõunasöök 6.90, õhtusöök 7.40
Auditooriumi (70 kohta) üür 3*76 eu
Seega kujuneks osavõtumaksuks 55-60 eu/isik.
Võrdluseks: 2006.a oli osavõtumaks 250 kr/isik
Arvatavasti EMS-i juhatus korraldab osavõtu kohta kviitungi, mida tunnistab raamatupidamine.

 Planeeritud on 3 kategooriat osamaksu.

 A kategooria - granti- ja/või sihtfinantseerimise vms teadusprojektides või doktorikoolides
 osalejad – 60 eu;
 B kategooria - ülejäänud õppejõud/teadurid, õpetajad – 55 eu;
 C kategooria - projektidest mittefinantseeritavad doktori- ja magistriõppe
 üliõpilased, noored õpetajad (< 30)– 50 eu

 Täpsem info tuleb teises teates, kui on selgunud potentsiaalsed
 osavõtjad.

Eelregistreerimine:
Korraldajad paluvad tungivalt kõikidel potentsiaalsetel osavõtjatel teatadaaadressil :
Tallinna Ülikooli matemaatika osakond, Lea Sild  leas@tlu.ee
1) millise tõenäosusega osalete,
2) kas soovite esineda (teema, ettekande kestvus, võimalikud 45 min ja 30 min),
3) keda soovitate esinema, võimalikud diskussiooniteemad,
4) millise kategooria osamaksu tasute,
5) täpsed kontaktandmed, eriti E-mail.
Tähtsad kuupäevad:
2. mai 2012 -
 eelregistreerimise ja programmi ettepanekute viimane tähtaeg;
 16. mai 2012 -
 Teine teade peamiselt eelregistreerunutele. Teade sisaldab orienteeruvat programmi, osavõtumaksu suurust ja selle maksmise korda.
 6.juuni 2012 -
 osamaksu tasumise viimane tähtaeg, kohapeal maksmine tuleb kallim.
 20.juuni 2012 -
 vastused maksu tasunutele, viimased teated.
 Palume
 seda teadet levitada kõikide oma ametikaaslaste hulgas! Kõik osavõtuhuvilised on teretulnud!
Andi Kivinukk
TLÜ matemaatika osakond
andik@tlu.ee

Matemaatika kordamine 9.klassile

9.klassi õpilaste jaoks on tehtud videotunnid eksamieelseks kordamiseks. Teemaloend asub aadressil http://www.opetaja.edu.ee/allarveelmaa/

pühapäev, 25. märts 2012

Kellele lüüakse hingekella?

Alates 2014.a muutub oluliselt riigieksamite sooritamise kord. Praegu loetakse eksam sooritatuks, kui õpilane kogub vähemalt 20% maksimaalsest punktide arvust, st saab eksamil 20 punkti või enam. Kohustuslike eksamite loendis on vaid üks eksam – emakeel. Eksami mittesooritanud õpilane gümnaasiumi ei lõpeta ja tal on võimalus järgmisel aastal eksam uuesti teha. Varasematel aastatel tuli ebaõnnestumise järel ka järgmisel aastal valida sama aine eksam ning asi muutus farsiks, sest mitmed matemaatika eksamil läbi põrunud õpilased tegid järgmisel aastal küll matemaatika eksami, kuid seda rohkem moe pärast (ega nad polnud vahepeal oluliselt targemaks saanud) ning pärast teistkordset läbipõrumist said lõpuks valida mõne teise aine eksami. Sellel õppeaastal on eksamivaliku kord muutunud ja eelmisel kevadel matemaatikas ebaõnnestujad saavad juba sel kevadel võimaluse eksamivaliku vahetamiseks. Asi seegi.

Nüüd tasub hoolega mõelda sellele, mis hakkab saama alates 2014. aastast. Matemaatika riigieksam on kõigile gümnasistidele kohustuslik ning positiivse tulemuse annab vähemalt 50% maksimaalsest punktide arvust.

Veidi statistikat

Riigieksamite algusaegadel oli positiivse tulemuse saamiseks vaja koguda vähemalt 1 punkt 100-st. Ikkagi leidus ka neid, kes sellega hakkama ei saanud (üleriigiline keskmine oli napilt üle 30 punkti). Hiljem tõsteti eksamikünnist 20 punktile (kehtib tänaseni) ning hakkas vähenema ka eksami sooritajate arv. Ühelt poolt on see tingitud gümnaasiumi lõpetajate arvu vähenemisest, kuid oma rolli mängis ka see, et matemaatikas väga nõrgad õpilased enam seda riigieksamit ei valinud. Sellegipoolest pole pilt eriti roosiline (vt tabelit)

Aasta

Keskmine tulemus

Läbikukkujate osakaal

2007

49,30

5,6%

2008

58,20

5,3%

2009

52,40

6,6%

2010

58,60

7,6%

2011

57,30

8,6%

2011.a matemaatika riigieksami lühianalüüsi koostanud Deivi Taal teeb murettekitava järelduse[1]:“ Sajast matemaatika RE valinud noormehest kukub eksamil läbi 9-10 ja sajast neiust 4-6.“

Mis juhtub aastal 2014?

Matemaatika riigieksam on siis kõigile kohustuslik. Tõsi – valida saab kitsa ja laia kursuse eksamite vahel. Lai kursus koosneb 14 kursusest ja kitsas kursus 8 kursusest ning nende põhjal (aluseks on loomulikult riiklik õppekava) koostatakse ka riigieksam. Võrreldes varasemaga on veel üks oluline erinevus – gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb saada vähemalt 50% võimalikest punktidest. Kui nüüd vaadata eespool olevat tabelit keskmise tulemuse kohta, siis on pikemata selge, et laia kursuse eksam peab olema oluliselt lihtsam võrreldes praeguste eksamitega. Klassis kontrolltööd tehes võib pidada normaalseks, kui 2-3 õpilast ei saa esimesel katsel positiivset tulemust. Kas see, kui eksamil kukub läbi ca 500 gümnasisti, on aktsepteeritav? Kui ei, siis missugust tulemust võib pidada normaalseks? Võib oletada (see on üksnes spekulatsioon), et teine 500 kukub läbi kitsa kursuse eksamil. Kui praegust matemaatika riigieksamit lahjendada, siis saame laia kursuse eksami ja hea õnne korral tehakse see ka normaalselt ära. Kitsa kursuse eksami tegemise kogemus meil puudub. Viimaseid kuid eksisteeriva REKK-i juurde on moodustatud eksamit ettevalmistav komisjon ja juba 16. mail toimub 10. klassi õpilastele katseline eksam (osavõtt sellest on vabatahtlik). Seda saab vaid tervitada, sest ühegi matemaatika eksami eel pole varem aktsepteeritavat eelkatsetamist toimunud. Kui eksamitööl puudub reliaablus ja valiidsus, siis pole sellisel eksamil mingit sisulist mõtet.

Minu jaoks on arusaamatu see, milliseid eesmärke peetakse silmas laia ja kitsa riigieksami tegemisega. Kas laia kursuse riigieksam on ülikoolide poolt aktsepteeritav sisseastumiseksamina? Julgen arvata, et mitte. Põhjus on selles, et kui praegu saab ca 10% õpilastest eksamil 90 punkti või enam, siis kergema eksami puhul on selliste õpilaste arv oluliselt suurem (seejuures protsent õpilaste üldarvust loomulikult langeb) ning riigieksami tulemuste põhjal ülikooli vastuvõtt muutub võimatuks. Riik kulutab raha riigieksamite korraldamisele (seda tingimustes, kus ressursside kasutamiseks on hoopis arukamaid võimalusi) ohtralt ning tulemus on enam kui kaheldav. Julgen välja tulla juba korduvalt varem välja öeldud mõttega – gümnaasiumi lõpetamine ja ülikooli astumine on kaks täiesti erinevat asja ning neid tulebki lahus hoida. Piltlikult öeldes ei ole riigieksam see toru, mida mööda õpilane gümnaasiumi lõpueksamilt ülikooli avaaktusele lohistatakse.

Mis saab läbikukkujatest?

Seni on eksamil läbikukkujatega käitutud nii, nagu tsiviliseeritud maailmas teha pole sünnis. Järeleksami saab sooritada alles aasta pärast ning lootus, et ebaõnnestuja vahepeal oluliselt targemaks saab, on rajatud liivale. Kaotatud aastaid ei saa enam kunagi tagasi. Mis veel hullem, ühe rumala valiku tõttu pole võimalik jätkata õpinguid ka kutseõppeasutuses (kui just põhikooli baasil vastu võetavatel erialadel õppima ei asuta), sest gümnaasium on lõpetamata.

Mis saab aastal 2014 ja hiljem riigieksamil läbikukkujatega? HTM-le on selline küsimus ka esitud ja vastust on järgmine:“ Sel puhul tuleb teha uuesti eksam samas aines, kuivõrd on kindlad kolm riigieksamit. Samas on võimalus, et matemaatikas teeb õpilane uue valiku, nt valib laia matemaatika eksami asemel kitsa matemaatika. Samuti on võimalik uuesti valida, mis keeles eksam sooritatakse[2].“

Lihtsamasse keelde ümber tõlgituna tähendab see seda, et kitsa kursuse matemaatika eksami halvasti teinud õpilasel pole tegelikult mingit valikut, laia kursuse eksamiga alt läinud õpilane saab valida vähemalt kitsa kursuse eksami mis võib talle isegi jõukohane olla. Samas tasub meelde tuletada, et lühikest aega kehtinud gümnaasiumi riikliku õppekava[3] (kehtis 4 kuud) järgi lubati riigieksamit mittesooritanud õpilasel teha koolieksam ja nii oleks saanud gümnaasiumi lõpetada (vt § 18, p3).

Mingil põhjusel on see punkt praegu kehtivast õppekava redaktsioonist[4] kadunud. Kes teab, millist õilsat eesmärki selline Vabariigi valitsuse määruse muutmine täidab? Minu meelest lüüakse hingekella nende noorte unistusele, kes tahavad peale gümnaasiumi lõpetamist minna kutseõppeasutusse ametit õppima. Kui väga reljeefselt väljenduda, siis tahetakse üks osa noortest viisakalt suunata peale 9. klassi lõpetamist kutsekoolidesse. Gümnaasiumisse pole neil asja (mis sellest, et kutseõppesse võetakse paljudele erialadele ainult gümnaasiumi lõpetajaid), õppigu kokaks või kondiitriks. Kindlasti vajab meie riik ka tublisid kebabimüüjaid, aga julgen sügavalt kahelda selles, kas kõrgtehnoloogiat käsitleda oskavat oskustöölist põhikooli baasil on võimalik välja õpetada?

Võimalikke lahendusi

Üheks võimaluseks on taastada olukord, mis oli eelmises gümnaasiumi õppekava redaktsioonis – eksami ebaõnnestumise korral võib õpilane teha järeleksami koolis. Sel juhul saab õpilane gümnaasiumi lõputunnistuse ning võimaluse jätkata õpinguid kutseõppeasutuses. Teiseks võimaluseks on jätta eksamil läbisaamise alampiir 20-le punktile. Sel juhul saab teha normaalse laia kursuse eksami (mida aktsepteerivad ka ülikoolid) ning ka matemaatika vastu mitte huvi tundvad õppurid peaks olema võimelised sooritama kitsa kursuse eksami. Kui ikka 20% piiri ei ületa, siis pole gümnaasiumi lõputunnistuse andmine kuidagi põhjendatud. On ka võimalus, et midagi ei muudeta, kuid siis on reaalne oht selleks, et oleme olukorras, kus me mitte olla ei taha – sadadel gümnasistidel jääb kool lõpetamata.

Allar Veelmaa, Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja, pedagoog-metoodik




[1] http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/re2011_kokkuv6te_mat.pdf

[2] http://www.hm.ee/index.php?0512472

[3] https://www.riigiteataja.ee/akt/13272925

[4] https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002?leiaKehtiv