Olen kuulnud, et mõned õpetajad kasutavad matemaatika tunnis õppematerjalina ka Finantsinspektsiooni tarbijaveebis olevaid interaktiivseid mänge. Mõtlesin, et need võiksid ka teistele õpetajatele huvi pakkuda ja tutvustan natuke lähemalt.
Finantsinspektsioon alustas tarbijahariduse projekti 2006. aasta lõpul. Nüüdseks on valmis tarbijaveeb http://www.minuraha.ee/. Loomulikult täiendame ja arendame seda pidevalt edasi. Oleme siia lisanud mitmeid kalkulaatoreid, pere-eelarve vormi, teste ja mänge. Samuti püüame päevakajalistel teemadel värskeid uudiseid ja kommentaare lisada. Finantsinspektsiooni veebiküljelt leiab vastused pere-eelarve planeerimise, laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste pangateenustega seotud küsimustele. Soovitustega tasub kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda.
Kevadel korraldasin koos Haridusministeeriumiga õpilaskonkursi “Mina ja raha”. Konkursil osalemiseks tuli õpilastel mõelda välja lugu ja salvestada see kuni kolme minuti pikkuse filmiklipina. Eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu rahaasjadele ning uurida, kuidas nemad oma rahaasju korraldavad ja milliseid teadmisi omavad.
Sügisel valmis huvitavamate klippide põhjal spetsiaalselt õpilastele mõeldud veebileht kool.minuraha.ee. Hiljuti lisasime siia mängu “Rahatsirkus”.
Meie soov on lisada finantsalase kirjaoskuse teemad kooliprogrammi, et tulevased tarbijad oleksid targemad ja oskaksid oma rahaasjades arukamaid valikuid teha. Talvel tegime selleks ettepanekud REKK-le, ühiskonnaõpetuse 6. ja 9. klassi ainekavasse läksid rahaasjade põhitõed sisse. Kindlasti oleks võimalik matemaatika tunnis samuti neid teemasid tutvustada. Koostasime ühiskonnaõpetuse tunni jaoks näidisülesanded, need võiksid sobida ka matemaatika tundi, kuigi matemaatiliselt väga keerukaid ülesandeid siin pole. Olen otsinud internetist teistes riikides kooliprogrammis kasutatavaid finantsalast kirjaoskust edendavaid materjale ja leidnud päris palju huvitavat. Võiksime aidata ka meie õpilaste jaoks selliseid materjale välja töötada. Kui soovite näha näidisülesandeid või on tarvis lisainformatsioon, võtke julgesti minuga ühendust.
Vaadake lähemalt:
Õpilaste tarbijaveeb: http://kool.minuraha.ee/
Mäng “Rahatsirkus”: http://tsirkus.minuraha.ee/
Mängud: www.minuraha.ee/mangud
Kalkulaatorid: www.minuraha.ee/kalkulaatorid
Tarbijaveeb: http://www.minuraha.ee/
Parimate soovidega,
Leonore Riitsalu
tarbijahariduse projektijuht
Finantsinspektsioon
http://www.minuraha.ee/
kolmapäev, 28. oktoober 2009
laupäev, 24. oktoober 2009
Maakondade ainesektsioonide esimehed ja KMÜ juhatus Tartus
9. oktoobril oli infopäev Tartus. Järgnevalt väike ülevaade kõneldust.
1) Tiigrimatemaatikud pakuvad sel õppeaastal uusi kursusi. Allar Veelmaal on ette valmistatud kaks kursust: funktsioonide õpetamine arvuti abil põhikoolis ja funktsioonide õpetamine arvuti abil gümnaasiumis. Rõhuasetus on õpetamise metoodikal, kasutatavad programmid on Geogebra ja Wiris. Eestis valminud programmi T-algebra kursusel on koolitajaks Sirje Sild. Kõik kolm kursust on ühepäevased. Kohalolnud maakondade esindajad tellisid need kursused enda maakondadesse ja edaspidise töö käigus täpsustame ajad ja kohad. Endiselt on Tiigrihüppe SA koolitused tasuta. Ootame õpetajate aktiivset osalemist nendel kursustel. On ju järgmisest aastast rakenduva õppekava järgi arvuti kasutamine matemaatika õpetamisel-õppimisel kohustuslik.
Veebikodusse sai lisatud eestikeelse Geogebra versiooni 3.2 manuaal. Tutvuge ja kasutage!
2) Deivi Taal REKKist andis võrdleva ülevaate eelmise ja üleelmise aasta riigieksamitest ning põhikooli lõpueksamitest. Ettekanne oli huvitav, ning tekitas diskussiooni. Ma ei teeks siinkohal ettekande ümberjutustust. Piirdun vaid mõne mõttega, mis tekitas arutelu või oli muidu huvitav.
Kutsekoolide tulemused - igast viiest eksami tegijast kukub neli läbi. Miks ei pakuta kutsekoolis õpilastele lisavõimalusi süvendatud õppeks? Miks õpilased teevad valiku, mis oleks targem tegemata jätta? Kas see on probleem või või on see normaalne nähtus, kui arvestada, et kutsekoolis matemaatika osatähtsus on väiksem?
Ettekandja pidas 2008.a eksamit liiga lihtsaks - ei olnud eristavaid ülesandeid. Kas lõpueksam peaks olema eristav eksam? Kas see on halb, kui eksam läheb üldiselt hästi? Minu isiklik seisukoht on küll selline, et gümnaasiumi lõpueksamiga kontrollitakse õppekava omandatust ja loogiline on, et vabatahtlikult eksami valinud inimesed teevadki selle hästi. Arvudest nii palju, et 80 või enam punkti sai 2007.a riigieksamil 9,4%, 2008.a 17,8 % ja 2009. a 13,8 % eksami valinud õpilastest.
Õpetajate arvates oli 20o9 aasta eksamil esimese osa kirjutamiseks aega liiga vähe (või ülesandeid selle aja kohta palju). Selle märkusega lubati arvestada järgmise aasta eksami koostamisel.
Eksamil läbikukkumise põhjusteks oli enamasti õppekavas määratud oskuste puudumine, puudulik funktsionaalse lugemise oskus, ülesannete tekstide matemaatiline interpreteerimine valmistas raskusi.
Õpetajatelt tuli ettepanek arvestada põhikooli lõputunnistusel kahtede kokkulugemisel matemaatika eksami ja aastahinde kaks ühe puudulikuna.
Matemaatikaõpetajate arvates tuleks senisest enam kaasta klassiõpetajaid matemaatika ainesektsioonide töösse.
3) Õppekavaarendus hakkab selleks korraks lõpule jõudma. Kuulajad said ülevaate, mis muudatused tehti ainekavades augustis Jõulumäel toimunud töötubades tehtud ettepanekute põhjal. Jüri Afanasjev rääkis gümnaasiumi kitsast matemaatikast. Gümnaasiumi kitsas matemaatika koosneb kaheksast kursusest. Kitsas matemaatika erineb laiast nii õppesisu kui ka käsitlusviis poolest. Sellisel viisil ei ole matemaatikat Eestis varem õpetatud.
Gümnaasiumi vastvalminud ainekava leiate siit, põhikooli oma siit.
4) Lea Lepmann andis ülevaate Tartu Ülikooli Koolimatemaatika keskuses Eduko programmi toel tehtavast veebikeskkonnast matemaatika didaktikas. Plaanide järgi on koostamisel keskkond, kus matemaatikaõpetaja leiab kõike, mida tööks vajab. Seejuures on kõigel pakutaval tagatud ka väga hea kvaliteet. Keskkond valmib koostöös Tiigrihüppe Tiigrimatemaatika projektiga. Kaasa lööma oodatakse esindajat igast maakonnast. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmis saama keskkonna struktuur. Esialgse plaani järgi saab nn "Tiidu didaktika" olema seotud mott.ee-ga.
1) Tiigrimatemaatikud pakuvad sel õppeaastal uusi kursusi. Allar Veelmaal on ette valmistatud kaks kursust: funktsioonide õpetamine arvuti abil põhikoolis ja funktsioonide õpetamine arvuti abil gümnaasiumis. Rõhuasetus on õpetamise metoodikal, kasutatavad programmid on Geogebra ja Wiris. Eestis valminud programmi T-algebra kursusel on koolitajaks Sirje Sild. Kõik kolm kursust on ühepäevased. Kohalolnud maakondade esindajad tellisid need kursused enda maakondadesse ja edaspidise töö käigus täpsustame ajad ja kohad. Endiselt on Tiigrihüppe SA koolitused tasuta. Ootame õpetajate aktiivset osalemist nendel kursustel. On ju järgmisest aastast rakenduva õppekava järgi arvuti kasutamine matemaatika õpetamisel-õppimisel kohustuslik.
Veebikodusse sai lisatud eestikeelse Geogebra versiooni 3.2 manuaal. Tutvuge ja kasutage!
2) Deivi Taal REKKist andis võrdleva ülevaate eelmise ja üleelmise aasta riigieksamitest ning põhikooli lõpueksamitest. Ettekanne oli huvitav, ning tekitas diskussiooni. Ma ei teeks siinkohal ettekande ümberjutustust. Piirdun vaid mõne mõttega, mis tekitas arutelu või oli muidu huvitav.
Kutsekoolide tulemused - igast viiest eksami tegijast kukub neli läbi. Miks ei pakuta kutsekoolis õpilastele lisavõimalusi süvendatud õppeks? Miks õpilased teevad valiku, mis oleks targem tegemata jätta? Kas see on probleem või või on see normaalne nähtus, kui arvestada, et kutsekoolis matemaatika osatähtsus on väiksem?Ettekandja pidas 2008.a eksamit liiga lihtsaks - ei olnud eristavaid ülesandeid. Kas lõpueksam peaks olema eristav eksam? Kas see on halb, kui eksam läheb üldiselt hästi? Minu isiklik seisukoht on küll selline, et gümnaasiumi lõpueksamiga kontrollitakse õppekava omandatust ja loogiline on, et vabatahtlikult eksami valinud inimesed teevadki selle hästi. Arvudest nii palju, et 80 või enam punkti sai 2007.a riigieksamil 9,4%, 2008.a 17,8 % ja 2009. a 13,8 % eksami valinud õpilastest.
Õpetajate arvates oli 20o9 aasta eksamil esimese osa kirjutamiseks aega liiga vähe (või ülesandeid selle aja kohta palju). Selle märkusega lubati arvestada järgmise aasta eksami koostamisel.
Eksamil läbikukkumise põhjusteks oli enamasti õppekavas määratud oskuste puudumine, puudulik funktsionaalse lugemise oskus, ülesannete tekstide matemaatiline interpreteerimine valmistas raskusi.
Õpetajatelt tuli ettepanek arvestada põhikooli lõputunnistusel kahtede kokkulugemisel matemaatika eksami ja aastahinde kaks ühe puudulikuna.
Matemaatikaõpetajate arvates tuleks senisest enam kaasta klassiõpetajaid matemaatika ainesektsioonide töösse.
3) Õppekavaarendus hakkab selleks korraks lõpule jõudma. Kuulajad said ülevaate, mis muudatused tehti ainekavades augustis Jõulumäel toimunud töötubades tehtud ettepanekute põhjal. Jüri Afanasjev rääkis gümnaasiumi kitsast matemaatikast. Gümnaasiumi kitsas matemaatika koosneb kaheksast kursusest. Kitsas matemaatika erineb laiast nii õppesisu kui ka käsitlusviis poolest. Sellisel viisil ei ole matemaatikat Eestis varem õpetatud.
Gümnaasiumi vastvalminud ainekava leiate siit, põhikooli oma siit.
4) Lea Lepmann andis ülevaate Tartu Ülikooli Koolimatemaatika keskuses Eduko programmi toel tehtavast veebikeskkonnast matemaatika didaktikas. Plaanide järgi on koostamisel keskkond, kus matemaatikaõpetaja leiab kõike, mida tööks vajab. Seejuures on kõigel pakutaval tagatud ka väga hea kvaliteet. Keskkond valmib koostöös Tiigrihüppe Tiigrimatemaatika projektiga. Kaasa lööma oodatakse esindajat igast maakonnast. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmis saama keskkonna struktuur. Esialgse plaani järgi saab nn "Tiidu didaktika" olema seotud mott.ee-ga. 5) Hele Kiiseli eestvedamisel said paika pandud matemaatikute tähtsamad üritused sel õppeaastal. Nende kohta täpsem info oma maakonna ainesektsiooni esimehelt. 
Tellimine:
Postitused (Atom)