Kirjutasin Õpetajate Lehele artikli pealkirjaga: "Matemaatikaõppesse kavandatud muudatustest põhikoolis." Täna, s.t. 11. detsembril artikkel ka ilmus, aga hoopis pealkirja all "Matemaatika uuel ainekaval on palju puudusi." Tule taevas appi!
Kas toimetaja ei lugenud artiklit, või ei saanud ta millestki aru, aga minu artiklis matemaatika ainekava viletsusest juttu ei ole. Rõhutasin seda, et 5+4+4 on jabur, kuid sellise tundide jaotuse on põhjustanud üldine tunnijaotusplaan, mitte matemaatika ainekava töörühma küündimatus või pahatahtlikkus.
Vähemalt veebiversioonis on pealkiri nüüd õigeks muudetud, kuid mingeid selgitusi või vabandusi artikli pealkirja moondumise pärast pole tulnud. Küllap saab iga lugeja siiski aru, mida ma oma pisikese looga öelda tahtsin.
reede, 11. detsember 2009
esmaspäev, 16. november 2009
XXXVI Matemaatikaõpetajate päevad
Tartus 13.- 14. november 2009
13. november
Avaistung Tartu Ülikooli aulas
Avasõnad
Boris Goldman, Tartu linna Haridusosakonna juhataja
Prof Mati Kilp TÜ Matemaatikainformaatikateaduskonna dekaan
Olaf Prinits 85
Tiit Lepmann
Olaf Prinitsa tegevuse ühest aspektist Eesti koolimatemaatika kujundajana XX sajandil
Jüri Afanasjev
Matemaatikast muusikas
Mati Abel
Kontsert Tartus Jaani kirikus
II istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Hugo Treffneri Gümnaasiumi tervitus
2. Matemaatika kui infoühiskonna mootor - Erkki Leego
3. Põhikooli matemaatikateadmiste rakendamise tase gümnaasiumi riigieksamil - Lea Lepmann
4. Kognitiivsete pädevuste arendamise võimalused matemaatikaõpetuses - Anneli Salumaa
5. Matemaatikaalaste teadmiste hindamisest - Anu Palu
PILDISTAMINE
III istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Õpilaste motiveerimisest matemaatika õpetamisel - Tiiu Kaljas, Kristi Väät
2. Näitlik matemaatika - Mare Mõisa
3. Virtuaalne geotahvel geomeetriaõpetuses - Anu Kuld
Virtuaalne geotahvel ja muud vahendid
4. Mida annab õpilastele TÜ Teaduskooli töös osalemine Hilja Afanasjeva
5. Tiigri matemaatika ja IKT kasutamise kogemustest välismaal - Sirje Pihlap
Koosviibimine Hugo Treffneri Gümnaasiumis
14.november
Arvutamine
1. Ratsionaalarv ja selle erinevad esitusviisid - Jüri Kurvits
2. „Protsentarvutus on keeruline, sest mulle ei jäänud see pähe.“ - Regina Reinup
3. Peastarvutamise strateegiatest naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel - Elts Abel
4. Koolisisene aritmeetika konkurss Viia Keeru, Valli Siruli, Egle Zoo
5. Tartu linna matemaatika ülesannete lahendamise võistlus “PÄHKLID” - Mart Oja
6. Ühest ettevõtmisest Mart Reiniku Gümnaasiumis - Maire Oja
Arvuti
1. Arvuti kui võimalik abivahend individualiseerimisel ja aktiviseerimisel matemaatikatunnis -
Malve Zimmermann
2. Arvutid koolimatemaatikas 2009 ja 2014 - Marili Rõõm, Eno Tõnisson
3. Kuula rühmatööd - Kristi Kreutzberg, Eno Tõnisson
4. Võrrandi lahendamine programmiga WIRIS - Hannes Jukk, Rain Lõpp
5. Ajaveebi ja Google dokumentide kasutamine matemaatika õpetamisel - Jüri Kurvits, Marina Kurvits
Lõppistung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Rahamaailm – „+“ või „-„ ? - Gunnar Toomemets
2. Matemaatiliste mudelite rakendamine keelte ajaloo uurimisel - Sander Pajusalu
3. Võrrandite lahendamisest - Katrin Kokk
4. Algebra tüüpülesanded 7. - 8. klassi matemaatikavõistlustel - Maksim Ivanov
Päevade lõpetamine
XXXVII matemaatikaõpetajate päevad toimuvad 2010/2011 õ.a sügisesel vaheajal Värskas
13. november
Avaistung Tartu Ülikooli aulas
Avasõnad
Boris Goldman, Tartu linna Haridusosakonna juhataja
Prof Mati Kilp TÜ Matemaatikainformaatikateaduskonna dekaan
Olaf Prinits 85
Tiit Lepmann
Olaf Prinitsa tegevuse ühest aspektist Eesti koolimatemaatika kujundajana XX sajandil
Jüri Afanasjev
Matemaatikast muusikas
Mati Abel
Kontsert Tartus Jaani kirikus
II istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Hugo Treffneri Gümnaasiumi tervitus
2. Matemaatika kui infoühiskonna mootor - Erkki Leego
3. Põhikooli matemaatikateadmiste rakendamise tase gümnaasiumi riigieksamil - Lea Lepmann
4. Kognitiivsete pädevuste arendamise võimalused matemaatikaõpetuses - Anneli Salumaa
5. Matemaatikaalaste teadmiste hindamisest - Anu Palu
PILDISTAMINE
III istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Õpilaste motiveerimisest matemaatika õpetamisel - Tiiu Kaljas, Kristi Väät
2. Näitlik matemaatika - Mare Mõisa
3. Virtuaalne geotahvel geomeetriaõpetuses - Anu Kuld
Virtuaalne geotahvel ja muud vahendid
4. Mida annab õpilastele TÜ Teaduskooli töös osalemine Hilja Afanasjeva
5. Tiigri matemaatika ja IKT kasutamise kogemustest välismaal - Sirje Pihlap
Koosviibimine Hugo Treffneri Gümnaasiumis
14.november
Arvutamine
1. Ratsionaalarv ja selle erinevad esitusviisid - Jüri Kurvits
2. „Protsentarvutus on keeruline, sest mulle ei jäänud see pähe.“ - Regina Reinup
3. Peastarvutamise strateegiatest naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel - Elts Abel
4. Koolisisene aritmeetika konkurss Viia Keeru, Valli Siruli, Egle Zoo
5. Tartu linna matemaatika ülesannete lahendamise võistlus “PÄHKLID” - Mart Oja
6. Ühest ettevõtmisest Mart Reiniku Gümnaasiumis - Maire Oja
Arvuti
1. Arvuti kui võimalik abivahend individualiseerimisel ja aktiviseerimisel matemaatikatunnis -
Malve Zimmermann
2. Arvutid koolimatemaatikas 2009 ja 2014 - Marili Rõõm, Eno Tõnisson
3. Kuula rühmatööd - Kristi Kreutzberg, Eno Tõnisson
4. Võrrandi lahendamine programmiga WIRIS - Hannes Jukk, Rain Lõpp
5. Ajaveebi ja Google dokumentide kasutamine matemaatika õpetamisel - Jüri Kurvits, Marina Kurvits
Lõppistung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Rahamaailm – „+“ või „-„ ? - Gunnar Toomemets
2. Matemaatiliste mudelite rakendamine keelte ajaloo uurimisel - Sander Pajusalu
3. Võrrandite lahendamisest - Katrin Kokk
4. Algebra tüüpülesanded 7. - 8. klassi matemaatikavõistlustel - Maksim Ivanov
Päevade lõpetamine
XXXVII matemaatikaõpetajate päevad toimuvad 2010/2011 õ.a sügisesel vaheajal Värskas
kolmapäev, 28. oktoober 2009
Finantsalane kirjaoskus
Olen kuulnud, et mõned õpetajad kasutavad matemaatika tunnis õppematerjalina ka Finantsinspektsiooni tarbijaveebis olevaid interaktiivseid mänge. Mõtlesin, et need võiksid ka teistele õpetajatele huvi pakkuda ja tutvustan natuke lähemalt.
Finantsinspektsioon alustas tarbijahariduse projekti 2006. aasta lõpul. Nüüdseks on valmis tarbijaveeb http://www.minuraha.ee/. Loomulikult täiendame ja arendame seda pidevalt edasi. Oleme siia lisanud mitmeid kalkulaatoreid, pere-eelarve vormi, teste ja mänge. Samuti püüame päevakajalistel teemadel värskeid uudiseid ja kommentaare lisada. Finantsinspektsiooni veebiküljelt leiab vastused pere-eelarve planeerimise, laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste pangateenustega seotud küsimustele. Soovitustega tasub kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda.
Kevadel korraldasin koos Haridusministeeriumiga õpilaskonkursi “Mina ja raha”. Konkursil osalemiseks tuli õpilastel mõelda välja lugu ja salvestada see kuni kolme minuti pikkuse filmiklipina. Eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu rahaasjadele ning uurida, kuidas nemad oma rahaasju korraldavad ja milliseid teadmisi omavad.
Sügisel valmis huvitavamate klippide põhjal spetsiaalselt õpilastele mõeldud veebileht kool.minuraha.ee. Hiljuti lisasime siia mängu “Rahatsirkus”.
Meie soov on lisada finantsalase kirjaoskuse teemad kooliprogrammi, et tulevased tarbijad oleksid targemad ja oskaksid oma rahaasjades arukamaid valikuid teha. Talvel tegime selleks ettepanekud REKK-le, ühiskonnaõpetuse 6. ja 9. klassi ainekavasse läksid rahaasjade põhitõed sisse. Kindlasti oleks võimalik matemaatika tunnis samuti neid teemasid tutvustada. Koostasime ühiskonnaõpetuse tunni jaoks näidisülesanded, need võiksid sobida ka matemaatika tundi, kuigi matemaatiliselt väga keerukaid ülesandeid siin pole. Olen otsinud internetist teistes riikides kooliprogrammis kasutatavaid finantsalast kirjaoskust edendavaid materjale ja leidnud päris palju huvitavat. Võiksime aidata ka meie õpilaste jaoks selliseid materjale välja töötada. Kui soovite näha näidisülesandeid või on tarvis lisainformatsioon, võtke julgesti minuga ühendust.
Vaadake lähemalt:
Õpilaste tarbijaveeb: http://kool.minuraha.ee/
Mäng “Rahatsirkus”: http://tsirkus.minuraha.ee/
Mängud: www.minuraha.ee/mangud
Kalkulaatorid: www.minuraha.ee/kalkulaatorid
Tarbijaveeb: http://www.minuraha.ee/
Parimate soovidega,
Leonore Riitsalu
tarbijahariduse projektijuht
Finantsinspektsioon
http://www.minuraha.ee/
Finantsinspektsioon alustas tarbijahariduse projekti 2006. aasta lõpul. Nüüdseks on valmis tarbijaveeb http://www.minuraha.ee/. Loomulikult täiendame ja arendame seda pidevalt edasi. Oleme siia lisanud mitmeid kalkulaatoreid, pere-eelarve vormi, teste ja mänge. Samuti püüame päevakajalistel teemadel värskeid uudiseid ja kommentaare lisada. Finantsinspektsiooni veebiküljelt leiab vastused pere-eelarve planeerimise, laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste pangateenustega seotud küsimustele. Soovitustega tasub kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda.
Kevadel korraldasin koos Haridusministeeriumiga õpilaskonkursi “Mina ja raha”. Konkursil osalemiseks tuli õpilastel mõelda välja lugu ja salvestada see kuni kolme minuti pikkuse filmiklipina. Eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu rahaasjadele ning uurida, kuidas nemad oma rahaasju korraldavad ja milliseid teadmisi omavad.
Sügisel valmis huvitavamate klippide põhjal spetsiaalselt õpilastele mõeldud veebileht kool.minuraha.ee. Hiljuti lisasime siia mängu “Rahatsirkus”.
Meie soov on lisada finantsalase kirjaoskuse teemad kooliprogrammi, et tulevased tarbijad oleksid targemad ja oskaksid oma rahaasjades arukamaid valikuid teha. Talvel tegime selleks ettepanekud REKK-le, ühiskonnaõpetuse 6. ja 9. klassi ainekavasse läksid rahaasjade põhitõed sisse. Kindlasti oleks võimalik matemaatika tunnis samuti neid teemasid tutvustada. Koostasime ühiskonnaõpetuse tunni jaoks näidisülesanded, need võiksid sobida ka matemaatika tundi, kuigi matemaatiliselt väga keerukaid ülesandeid siin pole. Olen otsinud internetist teistes riikides kooliprogrammis kasutatavaid finantsalast kirjaoskust edendavaid materjale ja leidnud päris palju huvitavat. Võiksime aidata ka meie õpilaste jaoks selliseid materjale välja töötada. Kui soovite näha näidisülesandeid või on tarvis lisainformatsioon, võtke julgesti minuga ühendust.
Vaadake lähemalt:
Õpilaste tarbijaveeb: http://kool.minuraha.ee/
Mäng “Rahatsirkus”: http://tsirkus.minuraha.ee/
Mängud: www.minuraha.ee/mangud
Kalkulaatorid: www.minuraha.ee/kalkulaatorid
Tarbijaveeb: http://www.minuraha.ee/
Parimate soovidega,
Leonore Riitsalu
tarbijahariduse projektijuht
Finantsinspektsioon
http://www.minuraha.ee/
laupäev, 24. oktoober 2009
Maakondade ainesektsioonide esimehed ja KMÜ juhatus Tartus
9. oktoobril oli infopäev Tartus. Järgnevalt väike ülevaade kõneldust.
1) Tiigrimatemaatikud pakuvad sel õppeaastal uusi kursusi. Allar Veelmaal on ette valmistatud kaks kursust: funktsioonide õpetamine arvuti abil põhikoolis ja funktsioonide õpetamine arvuti abil gümnaasiumis. Rõhuasetus on õpetamise metoodikal, kasutatavad programmid on Geogebra ja Wiris. Eestis valminud programmi T-algebra kursusel on koolitajaks Sirje Sild. Kõik kolm kursust on ühepäevased. Kohalolnud maakondade esindajad tellisid need kursused enda maakondadesse ja edaspidise töö käigus täpsustame ajad ja kohad. Endiselt on Tiigrihüppe SA koolitused tasuta. Ootame õpetajate aktiivset osalemist nendel kursustel. On ju järgmisest aastast rakenduva õppekava järgi arvuti kasutamine matemaatika õpetamisel-õppimisel kohustuslik.
Veebikodusse sai lisatud eestikeelse Geogebra versiooni 3.2 manuaal. Tutvuge ja kasutage!
2) Deivi Taal REKKist andis võrdleva ülevaate eelmise ja üleelmise aasta riigieksamitest ning põhikooli lõpueksamitest. Ettekanne oli huvitav, ning tekitas diskussiooni. Ma ei teeks siinkohal ettekande ümberjutustust. Piirdun vaid mõne mõttega, mis tekitas arutelu või oli muidu huvitav.
Kutsekoolide tulemused - igast viiest eksami tegijast kukub neli läbi. Miks ei pakuta kutsekoolis õpilastele lisavõimalusi süvendatud õppeks? Miks õpilased teevad valiku, mis oleks targem tegemata jätta? Kas see on probleem või või on see normaalne nähtus, kui arvestada, et kutsekoolis matemaatika osatähtsus on väiksem?
Ettekandja pidas 2008.a eksamit liiga lihtsaks - ei olnud eristavaid ülesandeid. Kas lõpueksam peaks olema eristav eksam? Kas see on halb, kui eksam läheb üldiselt hästi? Minu isiklik seisukoht on küll selline, et gümnaasiumi lõpueksamiga kontrollitakse õppekava omandatust ja loogiline on, et vabatahtlikult eksami valinud inimesed teevadki selle hästi. Arvudest nii palju, et 80 või enam punkti sai 2007.a riigieksamil 9,4%, 2008.a 17,8 % ja 2009. a 13,8 % eksami valinud õpilastest.
Õpetajate arvates oli 20o9 aasta eksamil esimese osa kirjutamiseks aega liiga vähe (või ülesandeid selle aja kohta palju). Selle märkusega lubati arvestada järgmise aasta eksami koostamisel.
Eksamil läbikukkumise põhjusteks oli enamasti õppekavas määratud oskuste puudumine, puudulik funktsionaalse lugemise oskus, ülesannete tekstide matemaatiline interpreteerimine valmistas raskusi.
Õpetajatelt tuli ettepanek arvestada põhikooli lõputunnistusel kahtede kokkulugemisel matemaatika eksami ja aastahinde kaks ühe puudulikuna.
Matemaatikaõpetajate arvates tuleks senisest enam kaasta klassiõpetajaid matemaatika ainesektsioonide töösse.
3) Õppekavaarendus hakkab selleks korraks lõpule jõudma. Kuulajad said ülevaate, mis muudatused tehti ainekavades augustis Jõulumäel toimunud töötubades tehtud ettepanekute põhjal. Jüri Afanasjev rääkis gümnaasiumi kitsast matemaatikast. Gümnaasiumi kitsas matemaatika koosneb kaheksast kursusest. Kitsas matemaatika erineb laiast nii õppesisu kui ka käsitlusviis poolest. Sellisel viisil ei ole matemaatikat Eestis varem õpetatud.
Gümnaasiumi vastvalminud ainekava leiate siit, põhikooli oma siit.
4) Lea Lepmann andis ülevaate Tartu Ülikooli Koolimatemaatika keskuses Eduko programmi toel tehtavast veebikeskkonnast matemaatika didaktikas. Plaanide järgi on koostamisel keskkond, kus matemaatikaõpetaja leiab kõike, mida tööks vajab. Seejuures on kõigel pakutaval tagatud ka väga hea kvaliteet. Keskkond valmib koostöös Tiigrihüppe Tiigrimatemaatika projektiga. Kaasa lööma oodatakse esindajat igast maakonnast. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmis saama keskkonna struktuur. Esialgse plaani järgi saab nn "Tiidu didaktika" olema seotud mott.ee-ga.
1) Tiigrimatemaatikud pakuvad sel õppeaastal uusi kursusi. Allar Veelmaal on ette valmistatud kaks kursust: funktsioonide õpetamine arvuti abil põhikoolis ja funktsioonide õpetamine arvuti abil gümnaasiumis. Rõhuasetus on õpetamise metoodikal, kasutatavad programmid on Geogebra ja Wiris. Eestis valminud programmi T-algebra kursusel on koolitajaks Sirje Sild. Kõik kolm kursust on ühepäevased. Kohalolnud maakondade esindajad tellisid need kursused enda maakondadesse ja edaspidise töö käigus täpsustame ajad ja kohad. Endiselt on Tiigrihüppe SA koolitused tasuta. Ootame õpetajate aktiivset osalemist nendel kursustel. On ju järgmisest aastast rakenduva õppekava järgi arvuti kasutamine matemaatika õpetamisel-õppimisel kohustuslik.
Veebikodusse sai lisatud eestikeelse Geogebra versiooni 3.2 manuaal. Tutvuge ja kasutage!
2) Deivi Taal REKKist andis võrdleva ülevaate eelmise ja üleelmise aasta riigieksamitest ning põhikooli lõpueksamitest. Ettekanne oli huvitav, ning tekitas diskussiooni. Ma ei teeks siinkohal ettekande ümberjutustust. Piirdun vaid mõne mõttega, mis tekitas arutelu või oli muidu huvitav.
Kutsekoolide tulemused - igast viiest eksami tegijast kukub neli läbi. Miks ei pakuta kutsekoolis õpilastele lisavõimalusi süvendatud õppeks? Miks õpilased teevad valiku, mis oleks targem tegemata jätta? Kas see on probleem või või on see normaalne nähtus, kui arvestada, et kutsekoolis matemaatika osatähtsus on väiksem?Ettekandja pidas 2008.a eksamit liiga lihtsaks - ei olnud eristavaid ülesandeid. Kas lõpueksam peaks olema eristav eksam? Kas see on halb, kui eksam läheb üldiselt hästi? Minu isiklik seisukoht on küll selline, et gümnaasiumi lõpueksamiga kontrollitakse õppekava omandatust ja loogiline on, et vabatahtlikult eksami valinud inimesed teevadki selle hästi. Arvudest nii palju, et 80 või enam punkti sai 2007.a riigieksamil 9,4%, 2008.a 17,8 % ja 2009. a 13,8 % eksami valinud õpilastest.
Õpetajate arvates oli 20o9 aasta eksamil esimese osa kirjutamiseks aega liiga vähe (või ülesandeid selle aja kohta palju). Selle märkusega lubati arvestada järgmise aasta eksami koostamisel.
Eksamil läbikukkumise põhjusteks oli enamasti õppekavas määratud oskuste puudumine, puudulik funktsionaalse lugemise oskus, ülesannete tekstide matemaatiline interpreteerimine valmistas raskusi.
Õpetajatelt tuli ettepanek arvestada põhikooli lõputunnistusel kahtede kokkulugemisel matemaatika eksami ja aastahinde kaks ühe puudulikuna.
Matemaatikaõpetajate arvates tuleks senisest enam kaasta klassiõpetajaid matemaatika ainesektsioonide töösse.
3) Õppekavaarendus hakkab selleks korraks lõpule jõudma. Kuulajad said ülevaate, mis muudatused tehti ainekavades augustis Jõulumäel toimunud töötubades tehtud ettepanekute põhjal. Jüri Afanasjev rääkis gümnaasiumi kitsast matemaatikast. Gümnaasiumi kitsas matemaatika koosneb kaheksast kursusest. Kitsas matemaatika erineb laiast nii õppesisu kui ka käsitlusviis poolest. Sellisel viisil ei ole matemaatikat Eestis varem õpetatud.
Gümnaasiumi vastvalminud ainekava leiate siit, põhikooli oma siit.
4) Lea Lepmann andis ülevaate Tartu Ülikooli Koolimatemaatika keskuses Eduko programmi toel tehtavast veebikeskkonnast matemaatika didaktikas. Plaanide järgi on koostamisel keskkond, kus matemaatikaõpetaja leiab kõike, mida tööks vajab. Seejuures on kõigel pakutaval tagatud ka väga hea kvaliteet. Keskkond valmib koostöös Tiigrihüppe Tiigrimatemaatika projektiga. Kaasa lööma oodatakse esindajat igast maakonnast. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmis saama keskkonna struktuur. Esialgse plaani järgi saab nn "Tiidu didaktika" olema seotud mott.ee-ga. 5) Hele Kiiseli eestvedamisel said paika pandud matemaatikute tähtsamad üritused sel õppeaastal. Nende kohta täpsem info oma maakonna ainesektsiooni esimehelt. 
reede, 14. august 2009
Matemaatikute suvepäevad Jõulumäel
11.-13. augustini olid matemaatikaõpetajate suvepäevad Pärnumaal Jõulumäel. Esimesel päeval vaadati kriitilise pilguga üle uus ainekava. Ainekava töörühm arutab tehtud ettepanekuid 21. augusti koosolekul ning teeb seejärel nii ettepanekud kui vastused avalikuks matemaatikute veebikodus. Esitlus ainekava hetkeseisust on siin.
Piltidel on õpetajad ainekava üle aru pidamas.
Loodus- ja reaalainete eelisarengut põlistav õppekava
Kõrge positsiooniga isikud on väitnud, et loodus- ja reaalainetel saab olema õppekavas prioriteet. Presidendi suu läbi on teada antud, et matemaatika riigieksam peaks olema kõigile keskkooli lõpetajatele kohustuslik. Kõik see on kaunikesti tore, aga ...
Kuivõrd saab kõnelda matemaatikaõpetuse tähtsustamisest, kui põhikooli kolmandas kooliastmes pannakse tundide arv paika halvimal viisil kõikidest variantidest. Loomuliku 4-4-5 asemel on nüüd 5-4-4, mis tähendab ju seda, et 9.klassi tuleb üks tund nii või teisiti kuidagi juurde nuputada. Valikainete arvelt seda saada on peaaegu võimatu, sest põhikoolis vabaks jäävaid tunde praktiliselt polegi. Niipalju siis laste koormuse vähendamisest.
Koormust saaks vähendada, kui matemaatika ainekava nii ära rüvetada, et pärast seda peaks Naurust poliitilist varjupaika paluma. Põhikooli viimasest astmest on välja jäetud kiirteteoreem (mina sel puhul südamepiinu ei tunne, sest teoreemi tõestusest said aru ikka vähesed lapsed ja seda kontrollimise eesmärgil tagasi küsida oleks tobe), kuigi ülesannete tasemel saab seda siiski käsitleda, kui õpiku autorid selleks võimaluse loovad. Ei tõestata ka Eukleidese teoreemi (see on juba kehtivast õppekavast ka väljas) ja teoreemi kõrgusest. Jääb siiski Pythagorase teoreem.
Algebrast niipalju, et keerukamad ratsionaalavaldised pannakse gümnaasiumiossa ja see samm on minu meelest õigustatud. Sama kehtib murdvõrrandite kohta. Valitud seltskonnaga saab ju loomulikult ka murdvõrrandi lahendamisele taanduvaid tekstülesandeid lahendada, aga eks me teame omast käest kuidas suur hulk lastest seda asja omaks ei võta.
Võime ju nostalgiliselt tagasi vaadata eelmise sajandi 80-ndatesse aastatesse ja ohata, et kuidas siis lapsed oskasid ja nüüd ei oska. Peapõhjus on ikka selles, et matemaatikaõpetuse aeg on oluliselt vähenenud. Õitsva sotsialismi ajal oli reaalainetel tõesti eelisareng, sest sõjatööstustuse tarveks oli vaja insenere, kes mõtleksid välja riistapuid, millega vastikutele kapitalistidele vastu pead virutada. Nüüd, olles ikked heitnud, viskasime ka reaalainete õpetuse üle parda, sest kui meile ikka ei meeldi matemaatika, füüsika, keemia, siis me sellega ka ei tegele ja sellega ei tegele ka meie järeltulevad põlved.
See, mis saab reaalsuses matemaatikaõpetusest, sõltub edaspidi suuresti kooli juhtkonnast. Kui seda õpet oluliseks ei peeta, siis nii ongi. Lapsevanemad viivad oma lapsed lihtsalt sellisesse kooli, kus reaalainete õpe veel au sees on. Seda ka nagu ei tahaks, et 10-15 aasta pärast moodustavad põhiosa TTÜ üliõpilastest marokolased ja filipiinlased. Aga kes teab? Jõudsate sammudega oleme astumas viie rikkama riigi sekka, mis see viie targema riigi sekkagi jõudmine siis enam on.
Kuivõrd saab kõnelda matemaatikaõpetuse tähtsustamisest, kui põhikooli kolmandas kooliastmes pannakse tundide arv paika halvimal viisil kõikidest variantidest. Loomuliku 4-4-5 asemel on nüüd 5-4-4, mis tähendab ju seda, et 9.klassi tuleb üks tund nii või teisiti kuidagi juurde nuputada. Valikainete arvelt seda saada on peaaegu võimatu, sest põhikoolis vabaks jäävaid tunde praktiliselt polegi. Niipalju siis laste koormuse vähendamisest.
Koormust saaks vähendada, kui matemaatika ainekava nii ära rüvetada, et pärast seda peaks Naurust poliitilist varjupaika paluma. Põhikooli viimasest astmest on välja jäetud kiirteteoreem (mina sel puhul südamepiinu ei tunne, sest teoreemi tõestusest said aru ikka vähesed lapsed ja seda kontrollimise eesmärgil tagasi küsida oleks tobe), kuigi ülesannete tasemel saab seda siiski käsitleda, kui õpiku autorid selleks võimaluse loovad. Ei tõestata ka Eukleidese teoreemi (see on juba kehtivast õppekavast ka väljas) ja teoreemi kõrgusest. Jääb siiski Pythagorase teoreem.
Algebrast niipalju, et keerukamad ratsionaalavaldised pannakse gümnaasiumiossa ja see samm on minu meelest õigustatud. Sama kehtib murdvõrrandite kohta. Valitud seltskonnaga saab ju loomulikult ka murdvõrrandi lahendamisele taanduvaid tekstülesandeid lahendada, aga eks me teame omast käest kuidas suur hulk lastest seda asja omaks ei võta.
Võime ju nostalgiliselt tagasi vaadata eelmise sajandi 80-ndatesse aastatesse ja ohata, et kuidas siis lapsed oskasid ja nüüd ei oska. Peapõhjus on ikka selles, et matemaatikaõpetuse aeg on oluliselt vähenenud. Õitsva sotsialismi ajal oli reaalainetel tõesti eelisareng, sest sõjatööstustuse tarveks oli vaja insenere, kes mõtleksid välja riistapuid, millega vastikutele kapitalistidele vastu pead virutada. Nüüd, olles ikked heitnud, viskasime ka reaalainete õpetuse üle parda, sest kui meile ikka ei meeldi matemaatika, füüsika, keemia, siis me sellega ka ei tegele ja sellega ei tegele ka meie järeltulevad põlved.
See, mis saab reaalsuses matemaatikaõpetusest, sõltub edaspidi suuresti kooli juhtkonnast. Kui seda õpet oluliseks ei peeta, siis nii ongi. Lapsevanemad viivad oma lapsed lihtsalt sellisesse kooli, kus reaalainete õpe veel au sees on. Seda ka nagu ei tahaks, et 10-15 aasta pärast moodustavad põhiosa TTÜ üliõpilastest marokolased ja filipiinlased. Aga kes teab? Jõudsate sammudega oleme astumas viie rikkama riigi sekka, mis see viie targema riigi sekkagi jõudmine siis enam on.
reede, 7. august 2009
Kuidas saada ajaveebi kaasaotoriks
Matemaatikaõpetajate ajaveebis saad jagada kolleegidega põnevaid ideid, õppematerjale ja linke, kommenteerida artikleid. Et saada matemaatika ajaveebi kaasautoriks (lisada artikleid), tuleb toimida järgnevalt (eelnevalt loo endale http://www.gmail.com/ konto):
1. saada oma andmed matemaatikaõpetajate virtuaalse praktikakogukonna portaalis oleva Ettepanekute vormi kaudu, täites kõik väljad (sisesta nimi, oma gmail konto meiliaadress, kirja teemaks sisesta "ajaveebi kaasautor", täida sõnumi lahter, vajuta nuppu "saada")
2. peatselt saad postkasti kirja kutsega osalemaks matemaatikaõpetajate ajaveebis kaasautorina
3. klõpsa kirjas olevale lingile
4. kontrolli, kas Bloggeri Dashboardis on nähtav matemaatikaõpetajate ajaveeb
5. artikli lisamiseks vali "New Post" ja sisesta esimene postitus
EDU AJAVEEBI KASUTAMISEL!
1. saada oma andmed matemaatikaõpetajate virtuaalse praktikakogukonna portaalis oleva Ettepanekute vormi kaudu, täites kõik väljad (sisesta nimi, oma gmail konto meiliaadress, kirja teemaks sisesta "ajaveebi kaasautor", täida sõnumi lahter, vajuta nuppu "saada")
2. peatselt saad postkasti kirja kutsega osalemaks matemaatikaõpetajate ajaveebis kaasautorina
3. klõpsa kirjas olevale lingile
4. kontrolli, kas Bloggeri Dashboardis on nähtav matemaatikaõpetajate ajaveeb
5. artikli lisamiseks vali "New Post" ja sisesta esimene postitus
EDU AJAVEEBI KASUTAMISEL!
Tellimine:
Postitused (Atom)