Peaaegu kümmekond aastat kestnud õppekava uuendamine jõudis käesoleva aasta algul lõpuks ometi selleni, et valitsus kinnitas põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Selge on see, et ei õnnestu koostada õppekava, mis kõigi arvates oleks hea või väga hea. Oluline on, et saavutati kokkulepe ja asjadega saab edasi minna. Matemaatika ainekava koostajad (Hele Kiisel, Lea Lepmann, Mati Väljas, Anu Palu, Allar Veelmaa, Tõnu Tõnso, Agu Ojasoo, Sirje Pihlap) jätkasid eelmiste töörühmade poolt alustatud tööd ning tegid tihedat koostööd riigi matemaatikaõpetajatega, kelle arvamust küsiti igal arendustöö etapil. Õpetajate ettepanekuid arutati põhjalikult töörühma koosolekutel ja nende põhjal tehti ka mitmeid muudatusi. Mitmete oluliste probleemide lahendamisel oli abi Eesti Matemaatika Seltsi pöördumistest. Põhikooli ainekava koostamisel oli meie kõige suuremaks mureks asjaolu, et matemaatikatundide arvu on aastakümnete jooksul oluliselt vähendatud, aine sisu aga ei ole muutunud kooskõlas tundide arvu vähenemisega. Eriti häirivaks on see mittevastavus osutunud põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis. Sellest tingituna on õpilased olukorras, kus tuleb kiirustades omandada järjest uusi teadmisi. Mõtlemiseks, seostamiseks ja arusaamiseks aga ei jää piisavalt aega. Lähteüleande kohta saabunud arvamustes peeti vajalikuks matemaatikatundide arvu suurendamist kolmandas kooliastmes. Kahjuks seda meil ei õnnestunud saavutada. Ka tundide jaotus III kooliastme klassides jäi ebasobiv 5/4/4. Loomulikum oleks olnud 4/4/5 või 4/5/4.
Kooskõla saavutamiseks aine sisu ja õppimiseks ettenähtud aja vahel ning õpilaste õpikoormuse vähendamiseks vähendasime põhikooli ainekavas mõnede teemade mahtu. Mitmed teemad viisime põhikoolist gümnaasiumi. Näiteks esimeses kooliastmes on välja jäetud tetraeeder, tsentner ja tükeldusvõrdsus. Teises kooliastmes on vähendatud protsentide osa, suurem osa protsendiga seonduvast on viidud seitsmendasse klassi. Kolmandas kooliastmes ei käsitleta enam moodi, mediaani ja kesmist hälvet, ei lahendata tekstülesandeid pöördvõrdelise sõltuvuse kohta, välja on jäetud võrratus, murdvõrrand ja selle abil lahenduvad tekstülesanded, kiirteteoreem jm. Vähendatud on ülesannete keerukust. Et säilitada õpilaste positiivset hoiakut, on rõhutatud õpetamismeetodite mitmekesistamist ning õpitava seostamist teiste õppeainete ning igapäevaeluga. Suure osa matemaatikateadmistest saab õpilane uurimuslikku stiili kasutades. Aine sisu vähenemine annab võimaluse matemaatikaõppes kasutada enam aega nõudvaid meetodeid. Õppimismeetodite mitmekesistamisele aitab kaasa ka IKT võimaluste kasutamine, mis uue ainekava järgi on kohustuslik.
Praegune olukord, kus riiklik õppekava fikseerib gümnaasiumis vaid ühetasemelise, 9 ainekursusest koosneva ainekava, ei taga reaalaladele suundujate korralikku ettevalmistatust ega rahulda ka nende õpilaste vajadusi, kelle jätkuõpingutes või tööelus ei ole matemaatika arvestataval kohal. Seetõttu on nüüd matemaatika ainevaldkonnas esitatud kaks õppeainet - kitsas ja lai matemaatika. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest ja lai matemaatika 14 kursusest. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et lai matemaatika ei ole moodustunud kitsast matemaatikast kuue kursuse lisamise teel. Ka sel juhul, kui kitsa ja laia matemaatika kursused kannavad sama nimetust, on siiski sisu, käsitluse sügavus ja käsitluslaad neis erinev. Materjali esitus kitsas kursuses on eelkõige suunatud matemaatika rakenduste vaatlemisele igapäevaelus. Kitsa matemaatika ainekava järgi õpetatakse kirjeldavalt ja näitlikustavalt. Lai kursus on mõeldud eelkõige õppijate ettevalmistamiseks jätkuhariduseks reaal-, loodus- ja majandusteaduste valdkondades. Laia matemaatika kursused annavad õppijatele seniste matemaatika riigieksamite tasemega võrreldava matemaatikavalmiduse.
Gümnaasiumi ainekavas esitatud kitsa matemaatika kõik kursused on nii õppesisu mahult kui käsitluslaadilt oluliselt lihtsamad kui kehtiva õppekava kursused. Laia matemaatika puhul on teemadering küll senise ainekavaga võrreldes mõnevõrra suurenenud, kuid suurenenud on ka kursuste arv, mis tagab õppesisu ja nõutavate õpitulemuste senisest parema kooskõla õppimiseks ettenähtud ajaga. Vähendatud on mõnede teemade keerukust, näiteks avaldiste lihtsustamine ja tehted juurtega. Kehtiva ainekavaga võrreldes on nii laia kui kitsa matemaatika õppesisusse lisatud mõned teemad, näiteks integraal. Integraali õpitakse ka teiste Euroopa riikide gümnaasiumides ja on üsna loomulik, et meie õpilased sellest ilma ei jääks.
Eraldi tahaks peatuda palju poleemikat tekitanud kõigile kohustuslikul matemaatika riigieksamil. Oleks loomulik, et kahe erineva õppeaine korral oleks ka kaks erinevat eksamit. Kui soovitakse, et kõik lõpetajad teevad matemaatika riigieksami, siis peaks õpilasel olema võimalus sooritada see õppeaines, mida ta õppis, st kas kitsas või laias matemaatikas. Seejuures võiks kaaluda ka võimalust, et õpilane valib vastavalt oma vajadustele ja võimalustele ükskõik kumma eksami, sõltumata sellest, kumba kursust ta õppis. Probleemi näeme ka selles, et laia matemaatikat õppinud ja matemaatika küpsuseksami valinud õpilane peaks tegema matemaatikast nii (laia) küpsuseksami kui ka (kitsa) riigieksami.
Gümnaasiumi riiklik õppekava
Gümnaasiumi laia matemaatika õppeprotsessi kirjeldus
Gümnaasiumi kitsa matemaatika õppeprotsessi kirjeldus
Põhikooli riiklik õppekava
Põhikooli õppeprotsessi kirjeldus
Matemaatika ainekava töörühma nimel
Sirje Pihlap
