Õppepäev Hiiumaa matemaatika- ja klassiõpetajatele

Õppepäev toimub Käina Gümnaasiumis
Päevakava
kell 9.00 - 9.45
IKT uues õppekavas
Sirje Pihlap -Tiigrimateemaatika projektijuht, matemaatika ainekava töörühma juht, valdkonnaraamatu koostaja

kell 9.50 - 10.35
Laine Aluoja - Koolielu matemaatika aineekspert, http://mott.edu.ee/ administraator
Matemaatikaõpetajate veebipesa http://mott.edu.ee/
KASUTAJA
Vaatamine ja kasutamine

• Viited
• Otsing
• Õppematerjalid
• Teated
• Foorum - vaatamine (osaliselt)

REGISTREERUNUD KASUTAJA
Lisamine ja kasutamine

• Viited - lisamine (kinnitatamine administraatori poolt)
• Otsing
• Õppematerjalid - lisamine
• Teated - lisamine
• Foorum - osalemine

MUU
Tiigrimatemaatika
Wiris
MottWiki
Matikute ajaveeb
Tiigrimatemaatika ajaveeb

UUS KOOLIELU
http://www.koolielu.ee/
Materjalid õppekavapõhiselt
Õpetaja oma veebipesa (koolieluga liitumine)
Kogukonnad
Materjalide lisamine

Kell 10.40 - 12.30
T-algebra
http://math.ut.ee/T-algebra/
Sirje Sild - Nõu Reaalgümnaasium matemaatikaõpetaja

Sirje Pihlap - Tiigrimateemaatika projektijuht

12.30 Lõuna

13.00-14.30
T-algebra
http://math.ut.ee/T-algebra/
Ülesannete koostamine

14.40-16.00
T-algebra
http://math.ut.ee/T-algebra/
Ülesannete lahendusfailide põhjal vigade analüüs

Vaata pilte: http://picasaweb.google.com/aluojalaine/Hiiumaa#

Tiigrimatemaatika aktiivi seminar

17. - 18.mail toimus Tiigrimatemaatika aktiivi seminar teemal
"Matemaatika uuendatud ainekava toetavate IKT vahendite arendamine".

S.Pihlap tutvustas IKT osa uuendatud matemaatika ainekavas ja Tiigrimatemaatika tegevust uuendatud ainekava toetuseks.

Rühmatööna kaardistati MottWikis olevad e-õppematerjalid seoses uuendatud ainekavaga.

Uuendatud matemaatika ainekavast

Peaaegu kümmekond aastat kestnud õppekava uuendamine jõudis käesoleva aasta algul lõpuks ometi selleni, et valitsus kinnitas põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Selge on see, et ei õnnestu koostada õppekava, mis kõigi arvates oleks hea või väga hea. Oluline on, et saavutati kokkulepe ja asjadega saab edasi minna. Matemaatika ainekava koostajad (Hele Kiisel, Lea Lepmann, Mati Väljas, Anu Palu, Allar Veelmaa, Tõnu Tõnso, Agu Ojasoo, Sirje Pihlap) jätkasid eelmiste töörühmade poolt alustatud tööd ning tegid tihedat koostööd riigi matemaatikaõpetajatega, kelle arvamust küsiti igal arendustöö etapil. Õpetajate ettepanekuid arutati põhjalikult töörühma koosolekutel ja nende põhjal tehti ka mitmeid muudatusi. Mitmete oluliste probleemide lahendamisel oli abi Eesti Matemaatika Seltsi pöördumistest. Põhikooli ainekava koostamisel oli meie kõige suuremaks mureks asjaolu, et matemaatikatundide arvu on aastakümnete jooksul oluliselt vähendatud, aine sisu aga ei ole muutunud kooskõlas tundide arvu vähenemisega. Eriti häirivaks on see mittevastavus osutunud põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis. Sellest tingituna on õpilased olukorras, kus tuleb kiirustades omandada järjest uusi teadmisi. Mõtlemiseks, seostamiseks ja arusaamiseks aga ei jää piisavalt aega. Lähteüleande kohta saabunud arvamustes peeti vajalikuks matemaatikatundide arvu suurendamist kolmandas kooliastmes. Kahjuks seda meil ei õnnestunud saavutada. Ka tundide jaotus III kooliastme klassides jäi ebasobiv 5/4/4. Loomulikum oleks olnud 4/4/5 või 4/5/4.
Kooskõla saavutamiseks aine sisu ja õppimiseks ettenähtud aja vahel ning õpilaste õpikoormuse vähendamiseks vähendasime põhikooli ainekavas mõnede teemade mahtu. Mitmed teemad viisime põhikoolist gümnaasiumi. Näiteks esimeses kooliastmes on välja jäetud tetraeeder, tsentner ja tükeldusvõrdsus. Teises kooliastmes on vähendatud protsentide osa, suurem osa protsendiga seonduvast on viidud seitsmendasse klassi. Kolmandas kooliastmes ei käsitleta enam moodi, mediaani ja kesmist hälvet, ei lahendata tekstülesandeid pöördvõrdelise sõltuvuse kohta, välja on jäetud võrratus, murdvõrrand ja selle abil lahenduvad tekstülesanded, kiirteteoreem jm. Vähendatud on ülesannete keerukust. Et säilitada õpilaste positiivset hoiakut, on rõhutatud õpetamismeetodite mitmekesistamist ning õpitava seostamist teiste õppeainete ning igapäevaeluga. Suure osa matemaatikateadmistest saab õpilane uurimuslikku stiili kasutades. Aine sisu vähenemine annab võimaluse matemaatikaõppes kasutada enam aega nõudvaid meetodeid. Õppimismeetodite mitmekesistamisele aitab kaasa ka IKT võimaluste kasutamine, mis uue ainekava järgi on kohustuslik.

Praegune olukord, kus riiklik õppekava fikseerib gümnaasiumis vaid ühetasemelise, 9 ainekursusest koosneva ainekava, ei taga reaalaladele suundujate korralikku ettevalmistatust ega rahulda ka nende õpilaste vajadusi, kelle jätkuõpingutes või tööelus ei ole matemaatika arvestataval kohal. Seetõttu on nüüd matemaatika ainevaldkonnas esitatud kaks õppeainet - kitsas ja lai matemaatika. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest ja lai matemaatika 14 kursusest. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et lai matemaatika ei ole moodustunud kitsast matemaatikast kuue kursuse lisamise teel. Ka sel juhul, kui kitsa ja laia matemaatika kursused kannavad sama nimetust, on siiski sisu, käsitluse sügavus ja käsitluslaad neis erinev. Materjali esitus kitsas kursuses on eelkõige suunatud matemaatika rakenduste vaatlemisele igapäevaelus. Kitsa matemaatika ainekava järgi õpetatakse kirjeldavalt ja näitlikustavalt. Lai kursus on mõeldud eelkõige õppijate ettevalmistamiseks jätkuhariduseks reaal-, loodus- ja majandusteaduste valdkondades. Laia matemaatika kursused annavad õppijatele seniste matemaatika riigieksamite tasemega võrreldava matemaatikavalmiduse.
Gümnaasiumi ainekavas esitatud kitsa matemaatika kõik kursused on nii õppesisu mahult kui käsitluslaadilt oluliselt lihtsamad kui kehtiva õppekava kursused. Laia matemaatika puhul on teemadering küll senise ainekavaga võrreldes mõnevõrra suurenenud, kuid suurenenud on ka kursuste arv, mis tagab õppesisu ja nõutavate õpitulemuste senisest parema kooskõla õppimiseks ettenähtud ajaga. Vähendatud on mõnede teemade keerukust, näiteks avaldiste lihtsustamine ja tehted juurtega. Kehtiva ainekavaga võrreldes on nii laia kui kitsa matemaatika õppesisusse lisatud mõned teemad, näiteks integraal. Integraali õpitakse ka teiste Euroopa riikide gümnaasiumides ja on üsna loomulik, et meie õpilased sellest ilma ei jääks.
Eraldi tahaks peatuda palju poleemikat tekitanud kõigile kohustuslikul matemaatika riigieksamil. Oleks loomulik, et kahe erineva õppeaine korral oleks ka kaks erinevat eksamit. Kui soovitakse, et kõik lõpetajad teevad matemaatika riigieksami, siis peaks õpilasel olema võimalus sooritada see õppeaines, mida ta õppis, st kas kitsas või laias matemaatikas. Seejuures võiks kaaluda ka võimalust, et õpilane valib vastavalt oma vajadustele ja võimalustele ükskõik kumma eksami, sõltumata sellest, kumba kursust ta õppis. Probleemi näeme ka selles, et laia matemaatikat õppinud ja matemaatika küpsuseksami valinud õpilane peaks tegema matemaatikast nii (laia) küpsuseksami kui ka (kitsa) riigieksami.

Gümnaasiumi riiklik õppekava
Gümnaasiumi laia matemaatika õppeprotsessi kirjeldus
Gümnaasiumi kitsa matemaatika õppeprotsessi kirjeldus
Põhikooli riiklik õppekava
Põhikooli õppeprotsessi kirjeldus

Matemaatika ainekava töörühma nimel
Sirje Pihlap

Matemaatiline doomino

Koolipoisi väljamõeldud, koolitüdruku kujundus!
Matemaatiline Doomino on patendeeritud toode, mis on kaitstud tööstusdisainlahenduse numbriga 01426. Toode võitis Eestis 2008 aastal õpilasfirmade konkursi.

Doominod on müügis kolmes raskusastmes.
Lasteaedadele sobib doomino, mille klotsidega saab liita ja lahutada kümne, veidi vanematele 70 piires. Kõige keerulisema komplekti puhul on vaja nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada juba saja piires. Et doominotehted liiga ruttu meelde ei jääks ja mäng ülearu kergeks ei muutuks, trükime klotside kummalegi küljele eri arvutustehted.

Mäng arendab loogilist mõtlemist ja treenib mälu. Mängida on võimalik üksi, sõprade või perega. Igal klotsil on kaks tehet ning tehte vastus on järgmise tehte algus (stardiklots on täistehe). Kui panna klotsid arvutamise teel järjest kokku, moodustub tehetest jada (jada ei pea kulgema sirgjooneliselt). Juhul kui osa klotse üle jäävad, ei pruugi olla su arvutus vale, aga on mitu varianti kuhu klots käib. Mäng on läbi kui kõik tehted on kasutatud. Võidab see, kes jada ajaliselt kiiremini kokku paneb või kes klotsidest kõige kiiremini lahti suudab saada (rohkem reegleid kodulehelt).

Nüüd on lastel võimalus mänguliselt matemaatikat õppida, sobib hästi pikapäevarühmadesse ning õpilastele koju ning pereringis mängimiseks. Nagu varem mainitud saab mängida nii üksi kui mitmekesi. (Soovitavalt kuni 4 inimest).
Doominoklotsid on naturaalsest kasepuidust, trükitud lahustivaba värviga(trükk maha ei kulu).

1-10 liitmine lahutamine 120.00 koos käibemaksuga
1-70 liitmine lahutamine 120.00 koos käibemaksuga
1-100 liitmine lahutamine - korrutamine jagamine 180.00 koos käibemaksuga

Kui soov soetada puitkarp siis puitkarpidele lisandub 60.00
Puitkarbile saab lisaks lasta põletada ka kooli logo või nime.

Meedias kajastatud lugu Matemaatilisest Doominost on teil võimalik lugeda all olevatele linkidele klikates.
http://www.epl.ee/artikkel/476297
http://www.epl.ee/artikkel/476286
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=179505
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=179304

Craftmasters Estonia OÜ
55 637 187 Riho Riisman
www.craftmasters.ee

Uus õppekava - uued õpikud

Uue õppekava rakendamine tähendab üheselt seda, et nii gümnaasiumis, kui ka põhikoolis on vaja uusi õpikuid. Võib ju küsida, et kas on ikka masu ajal raha raisata, põhikoolis saab läbi ka vanade õpikutega või siis kahe erineva õpikuga kombineerides.

Minu meelest muudab selline kombineerimine õppe tülikaks ja uue õppekava ideed ikkagi ei realiseeru. Tahtsime ju seda, et senisest enam kasutataks IKT vahendeid ja õpiprogramme (T-algebra, GeoGebra, Wiris jt). Nii sai ka õppekavasse sisse kirjutatud. Mina näen, et vastavad näited ja viited oleksid ka uutes õpikutes.

Gümnaasiumiõpilastele mõeldud õpikus "Matemaatika gümnaasiumikursuse kordamine" kirjutasin ühe lühikese ülevaate Wirise ja GeoGebra kasutamise kohta ja õpikus on ka näiteid programmide kasutamise kohta konkreetsete ülesannete lahendamisel. Ma ise arvan, et neid näiteid on seal veel vähe, pidanuks olema rohkem.

Igal juhul pooldan seda, et laial kursusel on oma õpik ja kitsal kursusel oma. Kui ma eksi, siis Koolibri kirjastusel on kuskil kirjas, et kavatsetakse välja anda üks õpik. Huvitav oleks teada, kuidas see läheb kokku uue õppekava vaimuga ja pealegi on kursused nime poolest kokkulangevad ainult 10. klassis ja sedagi osaliselt.

Metamosfoosid artikli pealkirjaga

Kirjutasin Õpetajate Lehele artikli pealkirjaga: "Matemaatikaõppesse kavandatud muudatustest põhikoolis." Täna, s.t. 11. detsembril artikkel ka ilmus, aga hoopis pealkirja all "Matemaatika uuel ainekaval on palju puudusi." Tule taevas appi!

Kas toimetaja ei lugenud artiklit, või ei saanud ta millestki aru, aga minu artiklis matemaatika ainekava viletsusest juttu ei ole. Rõhutasin seda, et 5+4+4 on jabur, kuid sellise tundide jaotuse on põhjustanud üldine tunnijaotusplaan, mitte matemaatika ainekava töörühma küündimatus või pahatahtlikkus.

Vähemalt veebiversioonis on pealkiri nüüd õigeks muudetud, kuid mingeid selgitusi või vabandusi artikli pealkirja moondumise pärast pole tulnud. Küllap saab iga lugeja siiski aru, mida ma oma pisikese looga öelda tahtsin.

XXXVI Matemaatikaõpetajate päevad

Tartus 13.- 14. november 2009

13. november
Avaistung Tartu Ülikooli aulas

Avasõnad
Boris Goldman, Tartu linna Haridusosakonna juhataja
Prof Mati Kilp TÜ Matemaatikainformaatikateaduskonna dekaan
Olaf Prinits 85
Tiit Lepmann
Olaf Prinitsa tegevuse ühest aspektist Eesti koolimatemaatika kujundajana XX sajandil
Jüri Afanasjev
Matemaatikast muusikas
Mati Abel
Kontsert Tartus Jaani kirikus

II istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis

1. Hugo Treffneri Gümnaasiumi tervitus
2. Matemaatika kui infoühiskonna mootor - Erkki Leego
3. Põhikooli matemaatikateadmiste rakendamise tase gümnaasiumi riigieksamil - Lea Lepmann
4. Kognitiivsete pädevuste arendamise võimalused matemaatikaõpetuses - Anneli Salumaa
5. Matemaatikaalaste teadmiste hindamisest - Anu Palu

PILDISTAMINE

III istung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Õpilaste motiveerimisest matemaatika õpetamisel - Tiiu Kaljas, Kristi Väät
2. Näitlik matemaatika - Mare Mõisa
3. Virtuaalne geotahvel geomeetriaõpetuses - Anu Kuld
Virtuaalne geotahvel ja muud vahendid
4. Mida annab õpilastele TÜ Teaduskooli töös osalemine Hilja Afanasjeva
5. Tiigri matemaatika ja IKT kasutamise kogemustest välismaal - Sirje Pihlap

Koosviibimine Hugo Treffneri Gümnaasiumis




14.november

Arvutamine
1. Ratsionaalarv ja selle erinevad esitusviisid - Jüri Kurvits
2. „Protsentarvutus on keeruline, sest mulle ei jäänud see pähe.“ - Regina Reinup
3. Peastarvutamise strateegiatest naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel - Elts Abel
4. Koolisisene aritmeetika konkurss Viia Keeru, Valli Siruli, Egle Zoo
5. Tartu linna matemaatika ülesannete lahendamise võistlus “PÄHKLID” - Mart Oja
6. Ühest ettevõtmisest Mart Reiniku Gümnaasiumis - Maire Oja

Arvuti
1. Arvuti kui võimalik abivahend individualiseerimisel ja aktiviseerimisel matemaatikatunnis -
Malve Zimmermann
2. Arvutid koolimatemaatikas 2009 ja 2014 - Marili Rõõm, Eno Tõnisson
3. Kuula rühmatööd - Kristi Kreutzberg, Eno Tõnisson
4. Võrrandi lahendamine programmiga WIRIS - Hannes Jukk, Rain Lõpp
5. Ajaveebi ja Google dokumentide kasutamine matemaatika õpetamisel - Jüri Kurvits, Marina Kurvits

Lõppistung Hugo Treffneri Gümnaasiumis
1. Rahamaailm – „+“ või „-„ ? - Gunnar Toomemets
2. Matemaatiliste mudelite rakendamine keelte ajaloo uurimisel - Sander Pajusalu
3. Võrrandite lahendamisest - Katrin Kokk
4. Algebra tüüpülesanded 7. - 8. klassi matemaatikavõistlustel - Maksim Ivanov
Päevade lõpetamine

XXXVII matemaatikaõpetajate päevad toimuvad 2010/2011 õ.a sügisesel vaheajal Värskas