reede, 21. detsember 2012
pühapäev, 9. detsember 2012
Eksamikünniseks peaks olema alates 2014.a. üks punkt
Ametlikke materjale lugedes selgub, et selles suunas ka liigutakse. Kui 2010. aastal kehtinud gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) oli veel kirjas, et riigieksami mitterahuldava tulemuse korral tehakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel kohe koolieksam, siis praegu kehtivas GRÕK-is pole sellest enam ridagi. Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel küsitakse, mis saab 10. klassi õpilasest, kes 2014. aasta kohustuslikul matemaatika riigieksamil läbi kukub. Ministeeriumi vastus on, et sel juhul tuleb eksam uuesti sooritada, kuid õpilane saab soovi korral valida senise laia matemaatika eksami asemel kitsa.
Eksami kiirkorras korrigeerimine tundub olevat seega välistatud, kuid sellega ei ole probleemid lahendatud. Kui eksami soorituse piir nihutati 50 protsendile, rõõmustasid paljud – lõpuks ometi lõpeb poolmuidu läbisaamine. Paraku on sellel kuldselt läikival medalil ka pahupool.
50 protsenti ei tõsta taset
Kuna 2014. a kevadel sooritavad kõik õpilased matemaatikaeksami, siis on minul ja paljudel kolleegidel lihtne küsimus: kas on analüüsitud, mis juhtub, kui jäädakse nõude juurde, et eksami sooritamiseks on vaja saada 50 protsenti maksimumtulemusest. Haridusministeeriumist sain sellise vastuse: «Oleme ette valmistamas lähteülesannet matemaatika riigieksamite tegemiseks ning selle üks osa on oodatava tulemuste jaotuse kirjeldamine.»
Seega võime praegu vaid ennustada, missugune on tulevase matemaatikaeksami oodatav tulemus. Vastust sellele küsimusele ei oota üksnes matemaatikaõpetajad, 50 protsendi piir tekitab probleeme ka eesti keele ja võõrkeele eksamil. Eksami edukalt sooritanute arvu suurendamiseks võib koostada lihtsamad eksamiülesanded, muuta saab ka hindamisjuhendit, ja seda ikka nii, et lubatakse 30 ortograafiaviga senise 11 asemel jne. Kuid see pole väljapääs.
Esiteks ei kõlba paroodiaks muudetud riigieksamid oma ilustatud tulemustega enam ülikoolidele, sest suur hulk lõpetajatest saab 80−100 punkti ka kehvade teadmiste korral. Samuti ei saa sellise eksami puhul adekvaatset infot selle kohta, missuguseid muudatusi tuleks õppekavas teha.
Haridusministeeriumi vastus minu küsimusele oli selline: «On loomulik, et õppekavale vastav eksam, mille lävend on 50%, on normintellektiga õpilasele, kes õpib gümnaasiumis, jõukohane. /- – -/ Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ei ole õpitulemuste välishindamisel eesmärki olla ühildatud ülikooli sisseastumiseksamiga. Kahtlemata tähendab punktiskaala tihendamine mõningast kadu informatsioonis. Teine võimalik arengutee on lävendi kaotamine ja riigieksamitele just sisseastumisfunktsiooni andmine.»
Kõik ei astu ülikooli
Meil on valida kahe variandi vahel: jätta 50 protsendi künnis kehtima ning helpida siis üheskoos seda suppi, mida eksamikatlad 2014. a kevadel keedavad, või teha põhimõttelised muudatused PGS-is ja GRÕK-is ning alandada eksamikünnist.
Kui eelmise sajandi lõpus kõlbas hindepiiriks üks punkt, siis kõlbab see ka nüüd ja seda teed tulebki minna. Sel juhul langeb ära küsimus koolis tehtavast korduseksamist, sest null punkti puhul on tegemist nii lootusetu juhtumiga, et seal ei päästa ka järeleksam. Kui üks punkt tundub liiga vähe, võib jätta piiriks 20 punkti, nagu seni.
Kui hindepiir on üks punkt (või 20 punkti), pole vaja riigieksamikorraldust oluliselt muuta. Õpilastega, kes saavad eksamil 20−49 punkti, ei juhtu midagi halba, sest enamik neist soovib õppida edasi kutsekoolis erialal, kus nõutakse keskharidust – ülikooli nad ei püri. Et gümnaasium pole mõeldud üksnes ülikooli astujatele, on fikseeritud ka GRÕK-is, kus on kirjutatud: «Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.»
Kohustus huvi ei suurenda
Hetkel, kui tekkis saatanlik mõte teha matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks, ei osatud ilmselt võimalikke probleeme ette näha. Aga oleks pidanud nägema, sest selleks ongi ministeeriumis analüütikud ja igat sorti nõunikud. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus mõni matemaatikaõpetaja lausa keeldub gümnasiste õpetamast, sest isegi humanitaarkalduvustega õpilaste kitsa matemaatika kursus on praeguse napi tundide arvu juures riigieksamil 50 protsendi saavutamiseks liiga raske.
Tallinna reaalkooli õpetaja Villu Raja väitel on sama lugu laia matemaatikaga ning ta mõistab väiksemate koolide õpetajate stressi. «Olgem ausad – see, mida nüüd nimetatakse laiaks matemaatikaks, on keskmisele õpilasele ikkagi väga-väga raske,» räägib Raja (PM 11.09). Kui nüüd mõni tiheda konkursisõela läbinud õpilasi õpetav kolleeg imestab, milles küsimus – 50 protsenti on ju käkitegu −, siis soovitan tal mõni aeg tavalises koolis gümnasiste õpetada.
Soovitan tõsiselt kaaluda ka seda, kas kõik gümnasistid ikka peavad matemaatika riigieksami tegema. Ma ei usu, et kohustuslik riigieksam tekitab kõigis õpilastes enneolematu huvi matemaatika vastu. Ka kaks matemaatikaeksamit pole lahendus. Esiteks pole otstarbekas kütta eksamikatelt viiesajastega ajal, mil hariduses loetakse iga senti. Teiseks piisaks matemaatikas nõrgematele õpilastele kutsekooli astumiseks täiesti koolieksamist, kui teha see kõigis koolides ühtsete materjalide alusel, nagu tehti vanasti. Piisab ülesannetest, üksikasjalikust hindamisjuhendist ja ruudulisest paberist ning eksamitööd parandatagu koolis. Valikuliselt võib Innove ekspertide komisjon parandatud eksamitööd ka üle vaadata.
esmaspäev, 5. november 2012
XXXIX üleriigilised matemaatikaõpetajate sügispäevad Haapsalu 9.- 10. november 2012
15.20 Daire Krabi - Loodusainete ja matemaatika integratsiooniprojekt LooMa
15.40 Kadri Paberits, Tiiu Kaljas - Hinnanguline arvutamine
Arvutiklass 1
Aula
esmaspäev, 29. oktoober 2012
kolmanda koha pälvis Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa veebipõhise materjaliga „Matemaatika videotunnid 9. klassi lõpetajale“.
PALJU ÕNNE!
neljapäev, 18. oktoober 2012
laupäev, 13. oktoober 2012
Kutse konverentsile
KUS: Viimsi Koolis
reede, 5. oktoober 2012
teisipäev, 2. oktoober 2012
Matemaatikaõpetajate sügispäevad
Registreerimine Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kodulehel www.hwg.edu.ee
pühapäev, 30. september 2012
EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“
EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“
EMS KMÜ koolitusreis
ja jätkasime Viking Line`i laevaga kell 08.00 Tallinnast.
Helsingi Katajanokka terminaali jõudsime kell 10.40, kus ilm oli pilves ja vihmane.
Aga ega see meid ei heidutanud.
Istusime taas bussi ja vurasime Naantali poole.
Naantlis tegime jalutuskäigu Soome presidendi suveresidentsi Kultaranta pargis.
Õhtuks saabusime Turusse, mis asub Aura jõe kaldal ja on tuntud kui Soome esimene pealinn, ning riigi üks vanemaid linnu, sadamalinn, jõululinn...
Külastasime 1280-ndatel ehitatud Turu kindlust ja heitsime pilgu 700-aastasesse Turu toomkirikuse, mis on Soome luteriusu kirikute peakirik ning rahvuslik pühakoda.
2. päev
Külastasime Turun Normaalikoulu.
Kooli rektor andis meile põhjaliku ülevaate Soome haridusüsteemist ja Turun Normaalikoulu'st.
Seejärel osalesime erinevates matemaatika tundides ja vestlesime matemaatikaõpetajatega.
Õhtul sõitsime Turust Vantaasse.
3.päev
Külastasime Lumon Lukio kooli.
Ka siin andis koolijuht põhjaliku ülevaaate kooli tegemistest, eksamite korraldamisest ja saime teada, et valmistumisel gümnaasiumisse astumiseks võivad soome õpilased õppida täiendavalt kuni kaks aastat nn. 10. klassis.
Hiljem tegime ringkäigu koolis ja külastasime erinevaid ainetunde.
Tegime ka jalutuskäigu kooli kõrval olevas pargis.
Õppereis oli väga huvitav ja hariv.
Suur-suur tänu korraldajatele!
kolmapäev, 26. september 2012
Kursus "IKT kasutamine matemaatika õpetamisel"
"IKT kasutamine matemaatika õpetamisel".
Kursus on 20 tunnine. Sellest on 6 tundi auditoorset tööd arvutiklassis (üks õppepäev) ja 14 tundi iseseisvat tööd.
Materjalid on Tiigrimatemaatika MOODLE keskkonnas http://tiiger3.havike.eenet.ee/tiigrimatemaatika/.
Kursuse käigus
tutvume tehnoloogia kasutamise võimalustega matemaatika õpetamisel
vastavalt riiklikule õppekavale ja
loome
* õppealase kodulehekülje (kus saab loodavad õppematerjalid avaldada)
* tunni materjalid matemaatika õpetamiseks õpiprogrammi abil ja
veebipõhises keskkonnas oleva matemaatika vahendi abil
* avaldame loodud materjalid õppealasel koduleheküljel
* hindamismudeli ülesande hindamiseks.
Kõik osalejad saavad Tiigrihüppe tunnistuse
Kursus algab 30. novembril kell 12.00 - 17.00 Türi Põhikooli arvutiklassis ja
lõpeb Moodle keskkonnas 10.detsembril.
Kursusel võib osaleda ka ainult veebipõhises keskkonnas.
Registreerumiseks täida ankeet
http://bit.ly/registreeruminedigitiiger
Koolitaja on Laine Aluoja (Türi Põhikool, Tiigrihüppe SA).
EKISe konto olemsolul saab õpetaja ka ise kursusele registreeruda https://kis.hm.ee/.
("IKT kasutamine matemaatika õpetamisel" koolitaja Laine Aluoja)
laupäev, 1. september 2012
esmaspäev, 13. august 2012
GeoGebra algkursus Moodles
On alanud registreerumine Tiigrihüppe SA poolt korraldatavale tasuta e-kursusele"GeoGebra algkursus". Kursus toimub Moodle keskkonnas 17.09 - 31.10.2012. Koolitus on mõeldud II-IV kooliastme matemaatikaõpetajatele.
neljapäev, 9. august 2012
Uus e-kursus!
teisipäev, 12. juuni 2012
Kursused õpetajatele
Koolitusi viivad läbi tiigrimatemaatika koolitajad
Sirje Pihlap
Sirje Sild
Allar Veelma
Laine Aluoja
Marika Anissimov
Villu Kopli
Marit Kikas
Urve Pärnamaa
Malve Zimmermann
Kristiina Paunel
Koolituste toimuvad Moodle keskkonnas.
Kursuste tutvustused leiate aadressil
http://tiiger3.havike.eenet.ee/tiigrimatemaatika/
kolmapäev, 6. juuni 2012
pühapäev, 22. aprill 2012
Eesti Matemaatika Päevad
Matemaatika kordamine 9.klassile
pühapäev, 25. märts 2012
Kellele lüüakse hingekella?
Alates 2014.a muutub oluliselt riigieksamite sooritamise kord. Praegu loetakse eksam sooritatuks, kui õpilane kogub vähemalt 20% maksimaalsest punktide arvust, st saab eksamil 20 punkti või enam. Kohustuslike eksamite loendis on vaid üks eksam – emakeel. Eksami mittesooritanud õpilane gümnaasiumi ei lõpeta ja tal on võimalus järgmisel aastal eksam uuesti teha. Varasematel aastatel tuli ebaõnnestumise järel ka järgmisel aastal valida sama aine eksam ning asi muutus farsiks, sest mitmed matemaatika eksamil läbi põrunud õpilased tegid järgmisel aastal küll matemaatika eksami, kuid seda rohkem moe pärast (ega nad polnud vahepeal oluliselt targemaks saanud) ning pärast teistkordset läbipõrumist said lõpuks valida mõne teise aine eksami. Sellel õppeaastal on eksamivaliku kord muutunud ja eelmisel kevadel matemaatikas ebaõnnestujad saavad juba sel kevadel võimaluse eksamivaliku vahetamiseks. Asi seegi.
Nüüd tasub hoolega mõelda sellele, mis hakkab saama alates 2014. aastast. Matemaatika riigieksam on kõigile gümnasistidele kohustuslik ning positiivse tulemuse annab vähemalt 50% maksimaalsest punktide arvust.
Veidi statistikat
Riigieksamite algusaegadel oli positiivse tulemuse saamiseks vaja koguda vähemalt 1 punkt 100-st. Ikkagi leidus ka neid, kes sellega hakkama ei saanud (üleriigiline keskmine oli napilt üle 30 punkti). Hiljem tõsteti eksamikünnist 20 punktile (kehtib tänaseni) ning hakkas vähenema ka eksami sooritajate arv. Ühelt poolt on see tingitud gümnaasiumi lõpetajate arvu vähenemisest, kuid oma rolli mängis ka see, et matemaatikas väga nõrgad õpilased enam seda riigieksamit ei valinud. Sellegipoolest pole pilt eriti roosiline (vt tabelit)
Aasta | Keskmine tulemus | Läbikukkujate osakaal |
2007 | 49,30 | 5,6% |
2008 | 58,20 | 5,3% |
2009 | 52,40 | 6,6% |
2010 | 58,60 | 7,6% |
2011 | 57,30 | 8,6% |
2011.a matemaatika riigieksami lühianalüüsi koostanud Deivi Taal teeb murettekitava järelduse[1]:“ Sajast matemaatika RE valinud noormehest kukub eksamil läbi 9-10 ja sajast neiust 4-6.“
Mis juhtub aastal 2014?
Matemaatika riigieksam on siis kõigile kohustuslik. Tõsi – valida saab kitsa ja laia kursuse eksamite vahel. Lai kursus koosneb 14 kursusest ja kitsas kursus 8 kursusest ning nende põhjal (aluseks on loomulikult riiklik õppekava) koostatakse ka riigieksam. Võrreldes varasemaga on veel üks oluline erinevus – gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb saada vähemalt 50% võimalikest punktidest. Kui nüüd vaadata eespool olevat tabelit keskmise tulemuse kohta, siis on pikemata selge, et laia kursuse eksam peab olema oluliselt lihtsam võrreldes praeguste eksamitega. Klassis kontrolltööd tehes võib pidada normaalseks, kui 2-3 õpilast ei saa esimesel katsel positiivset tulemust. Kas see, kui eksamil kukub läbi ca 500 gümnasisti, on aktsepteeritav? Kui ei, siis missugust tulemust võib pidada normaalseks? Võib oletada (see on üksnes spekulatsioon), et teine 500 kukub läbi kitsa kursuse eksamil. Kui praegust matemaatika riigieksamit lahjendada, siis saame laia kursuse eksami ja hea õnne korral tehakse see ka normaalselt ära. Kitsa kursuse eksami tegemise kogemus meil puudub. Viimaseid kuid eksisteeriva REKK-i juurde on moodustatud eksamit ettevalmistav komisjon ja juba 16. mail toimub 10. klassi õpilastele katseline eksam (osavõtt sellest on vabatahtlik). Seda saab vaid tervitada, sest ühegi matemaatika eksami eel pole varem aktsepteeritavat eelkatsetamist toimunud. Kui eksamitööl puudub reliaablus ja valiidsus, siis pole sellisel eksamil mingit sisulist mõtet.
Minu jaoks on arusaamatu see, milliseid eesmärke peetakse silmas laia ja kitsa riigieksami tegemisega. Kas laia kursuse riigieksam on ülikoolide poolt aktsepteeritav sisseastumiseksamina? Julgen arvata, et mitte. Põhjus on selles, et kui praegu saab ca 10% õpilastest eksamil 90 punkti või enam, siis kergema eksami puhul on selliste õpilaste arv oluliselt suurem (seejuures protsent õpilaste üldarvust loomulikult langeb) ning riigieksami tulemuste põhjal ülikooli vastuvõtt muutub võimatuks. Riik kulutab raha riigieksamite korraldamisele (seda tingimustes, kus ressursside kasutamiseks on hoopis arukamaid võimalusi) ohtralt ning tulemus on enam kui kaheldav. Julgen välja tulla juba korduvalt varem välja öeldud mõttega – gümnaasiumi lõpetamine ja ülikooli astumine on kaks täiesti erinevat asja ning neid tulebki lahus hoida. Piltlikult öeldes ei ole riigieksam see toru, mida mööda õpilane gümnaasiumi lõpueksamilt ülikooli avaaktusele lohistatakse.
Mis saab läbikukkujatest?
Seni on eksamil läbikukkujatega käitutud nii, nagu tsiviliseeritud maailmas teha pole sünnis. Järeleksami saab sooritada alles aasta pärast ning lootus, et ebaõnnestuja vahepeal oluliselt targemaks saab, on rajatud liivale. Kaotatud aastaid ei saa enam kunagi tagasi. Mis veel hullem, ühe rumala valiku tõttu pole võimalik jätkata õpinguid ka kutseõppeasutuses (kui just põhikooli baasil vastu võetavatel erialadel õppima ei asuta), sest gümnaasium on lõpetamata.
Mis saab aastal 2014 ja hiljem riigieksamil läbikukkujatega? HTM-le on selline küsimus ka esitud ja vastust on järgmine:“ Sel puhul tuleb teha uuesti eksam samas aines, kuivõrd on kindlad kolm riigieksamit. Samas on võimalus, et matemaatikas teeb õpilane uue valiku, nt valib laia matemaatika eksami asemel kitsa matemaatika. Samuti on võimalik uuesti valida, mis keeles eksam sooritatakse[2].“
Lihtsamasse keelde ümber tõlgituna tähendab see seda, et kitsa kursuse matemaatika eksami halvasti teinud õpilasel pole tegelikult mingit valikut, laia kursuse eksamiga alt läinud õpilane saab valida vähemalt kitsa kursuse eksami mis võib talle isegi jõukohane olla. Samas tasub meelde tuletada, et lühikest aega kehtinud gümnaasiumi riikliku õppekava[3] (kehtis 4 kuud) järgi lubati riigieksamit mittesooritanud õpilasel teha koolieksam ja nii oleks saanud gümnaasiumi lõpetada (vt § 18, p3).
Mingil põhjusel on see punkt praegu kehtivast õppekava redaktsioonist[4] kadunud. Kes teab, millist õilsat eesmärki selline Vabariigi valitsuse määruse muutmine täidab? Minu meelest lüüakse hingekella nende noorte unistusele, kes tahavad peale gümnaasiumi lõpetamist minna kutseõppeasutusse ametit õppima. Kui väga reljeefselt väljenduda, siis tahetakse üks osa noortest viisakalt suunata peale 9. klassi lõpetamist kutsekoolidesse. Gümnaasiumisse pole neil asja (mis sellest, et kutseõppesse võetakse paljudele erialadele ainult gümnaasiumi lõpetajaid), õppigu kokaks või kondiitriks. Kindlasti vajab meie riik ka tublisid kebabimüüjaid, aga julgen sügavalt kahelda selles, kas kõrgtehnoloogiat käsitleda oskavat oskustöölist põhikooli baasil on võimalik välja õpetada?
Võimalikke lahendusi
Üheks võimaluseks on taastada olukord, mis oli eelmises gümnaasiumi õppekava redaktsioonis – eksami ebaõnnestumise korral võib õpilane teha järeleksami koolis. Sel juhul saab õpilane gümnaasiumi lõputunnistuse ning võimaluse jätkata õpinguid kutseõppeasutuses. Teiseks võimaluseks on jätta eksamil läbisaamise alampiir 20-le punktile. Sel juhul saab teha normaalse laia kursuse eksami (mida aktsepteerivad ka ülikoolid) ning ka matemaatika vastu mitte huvi tundvad õppurid peaks olema võimelised sooritama kitsa kursuse eksami. Kui ikka 20% piiri ei ületa, siis pole gümnaasiumi lõputunnistuse andmine kuidagi põhjendatud. On ka võimalus, et midagi ei muudeta, kuid siis on reaalne oht selleks, et oleme olukorras, kus me mitte olla ei taha – sadadel gümnasistidel jääb kool lõpetamata.
Allar Veelmaa, Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja, pedagoog-metoodik