16. veebruaril kell 10.00 algab uus kursus "IKT kasutamine matemaatika õpetamisel"
Kursus on 20 tunnine.
Sellest 6 tundi on arvutiklassis ja 14 tundi on Moodle keskkonnas (http://tiiger3.havike.eenet.ee/tiigrimatemaatika/).
Kõik kursuse lõpetajad saavad tunnistuse.
Auditoorne õppepäev toimub Türi Põhikoolis ja koolitaja on Laine Aluoja.
Kursust rahastab Tiigrihüppe SA
Koolitusele registreerumine toimub https://kis.hm.ee keskkonnas.
Keskkonnas tuleks valida kursus "IKT kasutamine matemaatika õpetamisel"
(Soovitan pärast keskkonda sisenemist kleepida aadressi reale https://kis.hm.ee/?page=view_dynobj&pid=2422471&u=20130130130857)
Kursuse kava:
IKT uues õppekavas (matemaatika)
Materjalid veebis ja nende kasutamine
Tarkvarad ja nende kasutamine
Kodulehekülje loomine oma materjalide koondamiseks ja avaldamiseks (http://pbworks.com või http://www.weebly.com)
Veebipõhiste õppematerjalide loomine
Matemaatilised MÄNGUD veebis
Info aluojalaine@gmail.com
pühapäev, 20. jaanuar 2013
reede, 21. detsember 2012
pühapäev, 9. detsember 2012
Eksamikünniseks peaks olema alates 2014.a. üks punkt
23. novembri Õpetajate Lehes kirjutas Agu Ojasoo mõtlemapaneva loo
«Miks me kardame uut eksamikünnist?». Olen temaga ühte meelt – õpilaste
klassist klassi lohistamisest ja eksamitulemuste kiirest
«korrigeerimisest» tuleb lahti saada.
Ametlikke materjale lugedes selgub, et selles suunas ka liigutakse. Kui 2010. aastal kehtinud gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) oli veel kirjas, et riigieksami mitterahuldava tulemuse korral tehakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel kohe koolieksam, siis praegu kehtivas GRÕK-is pole sellest enam ridagi. Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel küsitakse, mis saab 10. klassi õpilasest, kes 2014. aasta kohustuslikul matemaatika riigieksamil läbi kukub. Ministeeriumi vastus on, et sel juhul tuleb eksam uuesti sooritada, kuid õpilane saab soovi korral valida senise laia matemaatika eksami asemel kitsa.
Eksami kiirkorras korrigeerimine tundub olevat seega välistatud, kuid sellega ei ole probleemid lahendatud. Kui eksami soorituse piir nihutati 50 protsendile, rõõmustasid paljud – lõpuks ometi lõpeb poolmuidu läbisaamine. Paraku on sellel kuldselt läikival medalil ka pahupool.
50 protsenti ei tõsta taset
Kuna 2014. a kevadel sooritavad kõik õpilased matemaatikaeksami, siis on minul ja paljudel kolleegidel lihtne küsimus: kas on analüüsitud, mis juhtub, kui jäädakse nõude juurde, et eksami sooritamiseks on vaja saada 50 protsenti maksimumtulemusest. Haridusministeeriumist sain sellise vastuse: «Oleme ette valmistamas lähteülesannet matemaatika riigieksamite tegemiseks ning selle üks osa on oodatava tulemuste jaotuse kirjeldamine.»
Seega võime praegu vaid ennustada, missugune on tulevase matemaatikaeksami oodatav tulemus. Vastust sellele küsimusele ei oota üksnes matemaatikaõpetajad, 50 protsendi piir tekitab probleeme ka eesti keele ja võõrkeele eksamil. Eksami edukalt sooritanute arvu suurendamiseks võib koostada lihtsamad eksamiülesanded, muuta saab ka hindamisjuhendit, ja seda ikka nii, et lubatakse 30 ortograafiaviga senise 11 asemel jne. Kuid see pole väljapääs.
Esiteks ei kõlba paroodiaks muudetud riigieksamid oma ilustatud tulemustega enam ülikoolidele, sest suur hulk lõpetajatest saab 80−100 punkti ka kehvade teadmiste korral. Samuti ei saa sellise eksami puhul adekvaatset infot selle kohta, missuguseid muudatusi tuleks õppekavas teha.
Haridusministeeriumi vastus minu küsimusele oli selline: «On loomulik, et õppekavale vastav eksam, mille lävend on 50%, on normintellektiga õpilasele, kes õpib gümnaasiumis, jõukohane. /- – -/ Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ei ole õpitulemuste välishindamisel eesmärki olla ühildatud ülikooli sisseastumiseksamiga. Kahtlemata tähendab punktiskaala tihendamine mõningast kadu informatsioonis. Teine võimalik arengutee on lävendi kaotamine ja riigieksamitele just sisseastumisfunktsiooni andmine.»
Kõik ei astu ülikooli
Meil on valida kahe variandi vahel: jätta 50 protsendi künnis kehtima ning helpida siis üheskoos seda suppi, mida eksamikatlad 2014. a kevadel keedavad, või teha põhimõttelised muudatused PGS-is ja GRÕK-is ning alandada eksamikünnist.
Kui eelmise sajandi lõpus kõlbas hindepiiriks üks punkt, siis kõlbab see ka nüüd ja seda teed tulebki minna. Sel juhul langeb ära küsimus koolis tehtavast korduseksamist, sest null punkti puhul on tegemist nii lootusetu juhtumiga, et seal ei päästa ka järeleksam. Kui üks punkt tundub liiga vähe, võib jätta piiriks 20 punkti, nagu seni.
Kui hindepiir on üks punkt (või 20 punkti), pole vaja riigieksamikorraldust oluliselt muuta. Õpilastega, kes saavad eksamil 20−49 punkti, ei juhtu midagi halba, sest enamik neist soovib õppida edasi kutsekoolis erialal, kus nõutakse keskharidust – ülikooli nad ei püri. Et gümnaasium pole mõeldud üksnes ülikooli astujatele, on fikseeritud ka GRÕK-is, kus on kirjutatud: «Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.»
Kohustus huvi ei suurenda
Hetkel, kui tekkis saatanlik mõte teha matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks, ei osatud ilmselt võimalikke probleeme ette näha. Aga oleks pidanud nägema, sest selleks ongi ministeeriumis analüütikud ja igat sorti nõunikud. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus mõni matemaatikaõpetaja lausa keeldub gümnasiste õpetamast, sest isegi humanitaarkalduvustega õpilaste kitsa matemaatika kursus on praeguse napi tundide arvu juures riigieksamil 50 protsendi saavutamiseks liiga raske.
Tallinna reaalkooli õpetaja Villu Raja väitel on sama lugu laia matemaatikaga ning ta mõistab väiksemate koolide õpetajate stressi. «Olgem ausad – see, mida nüüd nimetatakse laiaks matemaatikaks, on keskmisele õpilasele ikkagi väga-väga raske,» räägib Raja (PM 11.09). Kui nüüd mõni tiheda konkursisõela läbinud õpilasi õpetav kolleeg imestab, milles küsimus – 50 protsenti on ju käkitegu −, siis soovitan tal mõni aeg tavalises koolis gümnasiste õpetada.
Soovitan tõsiselt kaaluda ka seda, kas kõik gümnasistid ikka peavad matemaatika riigieksami tegema. Ma ei usu, et kohustuslik riigieksam tekitab kõigis õpilastes enneolematu huvi matemaatika vastu. Ka kaks matemaatikaeksamit pole lahendus. Esiteks pole otstarbekas kütta eksamikatelt viiesajastega ajal, mil hariduses loetakse iga senti. Teiseks piisaks matemaatikas nõrgematele õpilastele kutsekooli astumiseks täiesti koolieksamist, kui teha see kõigis koolides ühtsete materjalide alusel, nagu tehti vanasti. Piisab ülesannetest, üksikasjalikust hindamisjuhendist ja ruudulisest paberist ning eksamitööd parandatagu koolis. Valikuliselt võib Innove ekspertide komisjon parandatud eksamitööd ka üle vaadata.
Ametlikke materjale lugedes selgub, et selles suunas ka liigutakse. Kui 2010. aastal kehtinud gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) oli veel kirjas, et riigieksami mitterahuldava tulemuse korral tehakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel kohe koolieksam, siis praegu kehtivas GRÕK-is pole sellest enam ridagi. Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel küsitakse, mis saab 10. klassi õpilasest, kes 2014. aasta kohustuslikul matemaatika riigieksamil läbi kukub. Ministeeriumi vastus on, et sel juhul tuleb eksam uuesti sooritada, kuid õpilane saab soovi korral valida senise laia matemaatika eksami asemel kitsa.
Eksami kiirkorras korrigeerimine tundub olevat seega välistatud, kuid sellega ei ole probleemid lahendatud. Kui eksami soorituse piir nihutati 50 protsendile, rõõmustasid paljud – lõpuks ometi lõpeb poolmuidu läbisaamine. Paraku on sellel kuldselt läikival medalil ka pahupool.
50 protsenti ei tõsta taset
Kuna 2014. a kevadel sooritavad kõik õpilased matemaatikaeksami, siis on minul ja paljudel kolleegidel lihtne küsimus: kas on analüüsitud, mis juhtub, kui jäädakse nõude juurde, et eksami sooritamiseks on vaja saada 50 protsenti maksimumtulemusest. Haridusministeeriumist sain sellise vastuse: «Oleme ette valmistamas lähteülesannet matemaatika riigieksamite tegemiseks ning selle üks osa on oodatava tulemuste jaotuse kirjeldamine.»
Seega võime praegu vaid ennustada, missugune on tulevase matemaatikaeksami oodatav tulemus. Vastust sellele küsimusele ei oota üksnes matemaatikaõpetajad, 50 protsendi piir tekitab probleeme ka eesti keele ja võõrkeele eksamil. Eksami edukalt sooritanute arvu suurendamiseks võib koostada lihtsamad eksamiülesanded, muuta saab ka hindamisjuhendit, ja seda ikka nii, et lubatakse 30 ortograafiaviga senise 11 asemel jne. Kuid see pole väljapääs.
Esiteks ei kõlba paroodiaks muudetud riigieksamid oma ilustatud tulemustega enam ülikoolidele, sest suur hulk lõpetajatest saab 80−100 punkti ka kehvade teadmiste korral. Samuti ei saa sellise eksami puhul adekvaatset infot selle kohta, missuguseid muudatusi tuleks õppekavas teha.
Haridusministeeriumi vastus minu küsimusele oli selline: «On loomulik, et õppekavale vastav eksam, mille lävend on 50%, on normintellektiga õpilasele, kes õpib gümnaasiumis, jõukohane. /- – -/ Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ei ole õpitulemuste välishindamisel eesmärki olla ühildatud ülikooli sisseastumiseksamiga. Kahtlemata tähendab punktiskaala tihendamine mõningast kadu informatsioonis. Teine võimalik arengutee on lävendi kaotamine ja riigieksamitele just sisseastumisfunktsiooni andmine.»
Kõik ei astu ülikooli
Meil on valida kahe variandi vahel: jätta 50 protsendi künnis kehtima ning helpida siis üheskoos seda suppi, mida eksamikatlad 2014. a kevadel keedavad, või teha põhimõttelised muudatused PGS-is ja GRÕK-is ning alandada eksamikünnist.
Kui eelmise sajandi lõpus kõlbas hindepiiriks üks punkt, siis kõlbab see ka nüüd ja seda teed tulebki minna. Sel juhul langeb ära küsimus koolis tehtavast korduseksamist, sest null punkti puhul on tegemist nii lootusetu juhtumiga, et seal ei päästa ka järeleksam. Kui üks punkt tundub liiga vähe, võib jätta piiriks 20 punkti, nagu seni.
Kui hindepiir on üks punkt (või 20 punkti), pole vaja riigieksamikorraldust oluliselt muuta. Õpilastega, kes saavad eksamil 20−49 punkti, ei juhtu midagi halba, sest enamik neist soovib õppida edasi kutsekoolis erialal, kus nõutakse keskharidust – ülikooli nad ei püri. Et gümnaasium pole mõeldud üksnes ülikooli astujatele, on fikseeritud ka GRÕK-is, kus on kirjutatud: «Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.»
Kohustus huvi ei suurenda
Hetkel, kui tekkis saatanlik mõte teha matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks, ei osatud ilmselt võimalikke probleeme ette näha. Aga oleks pidanud nägema, sest selleks ongi ministeeriumis analüütikud ja igat sorti nõunikud. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus mõni matemaatikaõpetaja lausa keeldub gümnasiste õpetamast, sest isegi humanitaarkalduvustega õpilaste kitsa matemaatika kursus on praeguse napi tundide arvu juures riigieksamil 50 protsendi saavutamiseks liiga raske.
Tallinna reaalkooli õpetaja Villu Raja väitel on sama lugu laia matemaatikaga ning ta mõistab väiksemate koolide õpetajate stressi. «Olgem ausad – see, mida nüüd nimetatakse laiaks matemaatikaks, on keskmisele õpilasele ikkagi väga-väga raske,» räägib Raja (PM 11.09). Kui nüüd mõni tiheda konkursisõela läbinud õpilasi õpetav kolleeg imestab, milles küsimus – 50 protsenti on ju käkitegu −, siis soovitan tal mõni aeg tavalises koolis gümnasiste õpetada.
Soovitan tõsiselt kaaluda ka seda, kas kõik gümnasistid ikka peavad matemaatika riigieksami tegema. Ma ei usu, et kohustuslik riigieksam tekitab kõigis õpilastes enneolematu huvi matemaatika vastu. Ka kaks matemaatikaeksamit pole lahendus. Esiteks pole otstarbekas kütta eksamikatelt viiesajastega ajal, mil hariduses loetakse iga senti. Teiseks piisaks matemaatikas nõrgematele õpilastele kutsekooli astumiseks täiesti koolieksamist, kui teha see kõigis koolides ühtsete materjalide alusel, nagu tehti vanasti. Piisab ülesannetest, üksikasjalikust hindamisjuhendist ja ruudulisest paberist ning eksamitööd parandatagu koolis. Valikuliselt võib Innove ekspertide komisjon parandatud eksamitööd ka üle vaadata.
esmaspäev, 5. november 2012
XXXIX üleriigilised matemaatikaõpetajate sügispäevad Haapsalu 9.- 10. november 2012
Ajakava
Reede 9.
november
10.00
– 11.00 Registreerimine ja
hommikukohv
11.00
– 14.00 Avaistung
11.00 Avasõnad ja tervitused - Lääne maavanem Innar Mäesalu ja
HKHK direktor Ingrid Danilov
11.30 Tõnu
Kollo - TÜ
matemaatika-informaatikateaduskond täna
11.50 Hannu
Korhonen - Laste ja täiskasvanute matemaatika
oskustest Soomes
12.35 Ain
Tõnisson - Kitsast ja laiast
matemaatikakursusest
13.00 Ülle
Kikas - Kooli statistikahariduse
uuendamisest
13.35 Kait
Kleemann, Jüri Kurvits - Õpilaste
lahendusstrateegiad proportsionaalse mõtlemise ülesannetes
14.00
– 15.00 Lõunasöök, pildistamine
15.00
– 17.05 Paralleelistungid
Aula
15.00 Sirje Pihlap, Pille Pärn
- Matemaatikaõpetajate ja koolide valmisolekust IKT võimaluste kasutamiseks
vastavalt uue õppekava nõudmistele
15.20 Daire Krabi - Loodusainete ja matemaatika integratsiooniprojekt LooMa
15.40 Kadri Paberits, Tiiu Kaljas - Hinnanguline arvutamine
15.20 Daire Krabi - Loodusainete ja matemaatika integratsiooniprojekt LooMa
15.40 Kadri Paberits, Tiiu Kaljas - Hinnanguline arvutamine
Loengusaal
15.00 Hilja Afanasjeva - E-õppest TÜ Teaduskoolis
15.20 Margit Arro - Matemaatika arvuti abil
15.40 Marina ja Jüri Kurvits - Õpilaste teadmiste ja oskuste omandamine
veebipõhise ühistöö kaudu
Aula
16.00 Kristjan
Korjus - Uuest matemaatika veebilehest
16.20 Deivi Taal - Matemaatika katsetöö
kevadel 2012 – ootused ja tegelikkus
17.10 Ringkäik
kutsehariduskeskuse õppehoonetes
20.00 Õhtusöök
Laupäev 10. november
9.00
– 11.00 Paralleelistungid
Aula
9.00 Elts Abel, Indrek Zolk, Raili Vilt - Kahest
gümnaasiumi valikkursusest matemaatikas
9.40 Kadri Veider - Matemaatika osakaal
kõrgkoolide bakalaureuseõppe õppekavades
Aula
Arvutiklass 1
Arvutiklass 1
9.00 Tiit Lepmann - Ruumigeomeetria
dünaamiliste slaidide konstrueerimine GeoGebra
programmiga
9.40 Liisi Reemets, Tiit Lepmann - PISA,
Põhikooli riikliku õppekava ja õpetajate taotlused matemaatikaõpetuses
Arvutiklass 2
9.00 Janika Kaljula - Kuidas T-algebra aitab
õpetajal aru saada, milliseid vigu õpilased teevad
9.40 Epp Vaidre - Interaktiivse tahvliga
seotud eelised ja probleemid, tajutuna kahe reaalainete õpetaja poolt
Aula
10.00
Tõnu Kollo - Kokkuarwamisest liitmiseni
10.20
Anu Palu, Ines Kerikmäe - Teises
kooliastmes saavutatud matemaatikapädevus ja õpetajate arvamused pädevuse
parandamise võimalustest
10.40
Sirje Pihlap, Sirje Sild, Kristi Kreutzberg - Märka
matemaatikat enda ümber
11.05
– 11.30 Kohvipaus
11.30
– 13.00 Lõppistung
11.30 Targo
Tennisberg - Mis sellest matemaatikast kasu
on?
12.05 Viljar
Aro - Uurimistööde praktilistest
kogemustest Saaremaa Ühisgümnaasiumis
12.40 Hannes Jukk,
Liisa Vals - Puu kõrguse mõõtmine
13.00
– 14.00 Päevade lõpetamine,
lõunasöök
14.00 Iloni Imedemaa, Haapsalu piiskopilinnuse
ja rannapromenaadi külastamine
esmaspäev, 29. oktoober 2012
Tiigrihüppe Sihtasutuse juba traditsiooniks saanud
e-õppematerjalide konkursi „Täna samm, homme teine“ võitis Paikuse
põhikooli õpetaja Anne Kalmus tööga „Matemaatika veebivihik 2.
klassile“ ja
kolmanda koha pälvis Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa veebipõhise materjaliga „Matemaatika videotunnid 9. klassi lõpetajale“.
PALJU ÕNNE!
kolmanda koha pälvis Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa veebipõhise materjaliga „Matemaatika videotunnid 9. klassi lõpetajale“.
PALJU ÕNNE!
neljapäev, 18. oktoober 2012
laupäev, 13. oktoober 2012
Kutse konverentsile
Oled oodatud Eesti Õpetajate Liidu 95. sünnipäevale pühendatud konverentsile.
MIS: „Õpetajatöö - üksi või üheskoos”
MILLAL: 23.-24. oktoobril 2012
KUS: Viimsi Koolis
KUS: Viimsi Koolis
Esimesel päeval vaatame kes? kus? kellega?
Teisel päeval kuhu? kuidas? millega?
Registreeri nädala jooksul (18. oktoobriks).
Eesti Õpetajate Liidu juhatus
Tellimine:
Postitused (Atom)